Tööandjate keskliidu hinnangul on liitumine eurotsooniga muutumas tõenäoliseks, kuna valitsus on jõuliselt kärpimas avaliku sektori kulutusi ja algatamas struktuurseid reforme. Usku eurokriteeriumite täitmisse süstib ka lõppenud Rahvusvahelise Valuutafondi IMF-i lõppenud visiit Eestisse, mis kinnitas Eesti eurokõlblikkust. Kuna IMF-i missiooni juht hindas järgmise aasta eelarve defitsiiti lubatust veidi kõrgemaks, tuleb valitsusel teha 2010. aasta eelarves siiski täiendavaid kulukärpeid.

„Raviteenuste hinnalangetus on paratamatu samm õiges suunas ja selle kritiseerijad jätavad arvestamata tõsiasja, et reservid võetakse sealjuures kasutusele maksimaalses lubatud määras ja arstiabi kättesaadavus ei halvene. Need, kes täna nõuavad tervishoiule häälekalt lisaraha, ei mõista, et sellega seatakse ohtu eurokriteeriumite täitmine,“ ütles tööandjate keskliidu juhataja, haigekassa nõukogu liige Tarmo Kriis.

„Tervishoiusektori eestkõnelejad peaksid mõistma, et personalikulude vähendamine on drastiliselt vähenevate sotsiaalmaksu laekumiste valguses paratamatu. Arvestades, et erasektor on tegevuskulusid, sh personalikulusid vähendatud kohati ligi kolmandiku võrra, ei ole raviteenuste hindade mõningases vähendamises midagi erakordset,“ täiendas Kriis.

„Maailma majandus on täna tõenäoliselt viimase saja aasta suurimas kriisis ja kõik riigid võitlevad investeeringute ja töökohtade pärast. Esimesena väljuvad kriisist need riigid, kes suudavad taastada investorite usu oma eelarvepoliitika jätkusuutlikkusse. Eesti edusammud eelarvepositsiooni parandamisel on olnud märkimisväärsed ja lubavad eeldada, et kriisist väljutakse Balti riikide seas esimesena. Meditsiinisektori seisukohast peaks olema täiesti ilmne, et mida rutem Eesti liitub eurotsooniga, seda kiiremini taastub majanduslik aktiivsus ning seda kiiremini paranevad sotsiaalmaksu laekumised ja meditsiini rahastamine,“ täiendas Kriis.