Justiitsminister Rein Lang saatis valitsusse 90-leheküljelise majandustegevuse üldosa seaduse, mis viis ministeeriumid suurde vaidlusse.

Projektipõhise eelnõu ettevalmistamiseks kulus 3 miljonit krooni, justiitsministeeriumi andmetel on 700 000 krooni eelarvest veel reservis. Suurem osa rahast tuli Euroopa Liidult.

Kokku on kodifitseerimise põhimõttel koostatavaid seadusi neli. Nn majanduse põhiseaduse eelnõu pole seejuures sugugi kõige kallim. Näiteks maksab sotsiaalseaduste põhiseadus 9 miljoni krooni kandis. Suurem osa sellestki rahast tuleb EList.

Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi tunnistas, et justiitsministeerium võttis majandustegevuse üldosa seadust tehes endale esmakordselt superministeeriumi rolli ja ilmselt seetõttu läkski pilootprojektis suureks ministeeriumidevaheliseks vaidluseks. Läbirääkimised majandusministeeriumi parandusettepanekute üle kestavad siiani.

Majandustegevuse üldosa seadus muudab rohkem kui 60 majandust reguleerivat seadust.

Ministeeriumil pole raha seaduse rakendamiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsleri Merike Kompuse sõnul on majanduse põhiseadus neile probleemne, kuna ministeerium vastutab registreid ümber tehes suuresti selle rakendamise eest. Seega tuleb majandusministeeriumil kanda ka suurem osa rohkem kui 14 miljoni kroonistest kuludest, kuid tuleva aasta eelarves IT-arenduseks, juurutamiseks ning ettevõtjate koolitamiseks sellist raha pole.

"Jõustumistähtaeg on 1. jaanuar 2013 ja siis peavad kõik ettevõtted saama kogu info kätte elektrooniliselt. See eeldab suuri infotehnoloogilisi rakendusi, mille juurutamiseks kulub üks aasta. Me ei taha kiirustada ega teha midagi ülepeakaela," ütles asekantsler, kelle sõnul saab kõige varasem jõustumistähtaeg olla alles 1. jaanuar 2014. Ühtlasi oleks majandusministeeriumi hinnangul hakkama saanud haldusmenetluse seadust ja eriseadusi muutes, mis oleks päästnud pika uue üldseaduse kirjutamisest.

Eelolev ettevõtlusseaduste muutmine võib valus olla, ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juht Tarmo Kriis.

Kriis lausus: "Võin öelda, et toetan seda seadust, alati on aga küsimus, kas muutus ise on muutmise valu väärt. Mulle on kinnitatud, et see seadus teeb ettevõtja elu lihtsamaks ja peame lootma parimat."

Pole kindel, millal seadus kehtima hakkaks

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja õiguspoliitika osakonna juhataja Mait Palts ütles, et majandustegevuse üldosa seadust on ette valmistatud juba väga pikka aega, kuid ministeeriumide erimeele ja eelseisvate valimiste tõttu pole kindel, kas ja millal seadus kehtima hakkaks. "Tahaks loota, et see muudab ettevõtja elu lihtsamaks, kuid asi võib väljakujunenud rutiini segamini lüüa," ütles Palts.

Paltsu sõnul on keeruline öelda, kas e-registreid liites, muutes ja täiendades oleks läbi saanud ka 90-leheküljelise seaduseta. "Seda on väga keeruline öelda, kuid algselt kaaluti erinevaid variante. Praeguste õigusaktide (ettevõtlust puudutavate eriseaduste - toim) maht on üüratu, üle saja, ja kui tahta seal midagi muuta, on ka muudatus mahukas," selgitas ta.

Mis on mis

Majandustegevuse põhiseadus

Selleks, et tegevuslubasid, litsentse ja registreeringuid ühtlustada ning lihtsustada, tühistab majandustegevuse põhiseadus eriseaduste vastavad paragrahvid ja paneb paika uue korra. Lisaks muutub kõiksuguste lubade taotlemine elektrooniliseks n-ö maksuameti stiilis, mis tähendab, et taotluse esitamiseks tuleb elektroonilisel vormil täita veatult kõik etteantud väljad.

Allikas: Äripäev