Pole ilmselt valikut, töövõimetute hüvitistega skeemitamine jõuab lõpuks ikka maksukoormuse tõusuni.

Eile Eesti Päevalehes avalikustatud sotsiaalministeeriumi töödokumendid, mis käsitlesid kasvavaid töövõimetushüvitiste koormusi riigieelarvele, mängisid mõttega suunata need ministeeriumi alt töötukassale. Püüdes seda skeemi läbi mängida ja eeldades, et kulude katmine peaks olema siiski töötajate ja tööandjate mure, tähendaks see keskmise palga saajale iga kuu 15-eurost lisakulutust. Nimelt tõstaks säärane variant (ilma lisanduvate vahenditeta riigieelarvest) töötuskindlustusmakse praeguselt 4,2 protsendilt 6,9-le.

Selline läbimängimine on kahtlemata teoreetiline, sest tegemist oli vaid ühe võimaliku stsenaariumiga ministeeriumi töömaterjalis, kuid viitab põhimõttelisele vastuolule: kellegi arvel peab kulud katma, kuid Reformierakonna ja IRL-i valitsus on tööjõukulusid masuajal niigi kergitanud. Nüüd tuleb leida kate hüvitistele, mis liiguvad aina tõusutrendis – kui 2011. aastal kulus töövõimetushüvitistele 189 miljonit eurot, siis töödokumendis ennustatakse selle summa kasvu lausa kolmandiku võrra, 267 miljonile eurole aastaks 2015. See olnuks Eesti kroonides 4,2 miljardit.

Ettevõtjad aga pelgavadki, et rahandusministeerium püüab seda maksutõusu lükata töötukassa kaela.
Näiteks praegune patiseis töötukassa nõukogus on seisnud selle taga, et ettevõtjate ja ametiühingute hinnangul võinuks tänavu olla töötuskindlustusmäär hoopis kolm protsenti (mis olnuks ka arvutuste järgi võimalik), mitte 4,2. Valitsus aga oli sellele vastu ja kinnitas praegused määrad. Päev pärast valitsuse otsust tegi tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ETV hommikuprogrammis üpris ettenägeliku avalduse: ,,Kindlasti hakatakse seda raha kasutama teistel eesmärkidel." Võimalust on kaalutud. Nüüd tuleb välja, et seda võimalust on täiesti kaalutud. See, kuidas plaanitakse töövõimetuid tagasi tööturule utsitada, on üks oluline teema, selle finantseerimine aga teine. Töömaterjalist saab lugeda, et kui anda töövõimetushüvitised sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa käest töötukassa kätte, kaoks riikliku pensioni defitsiit ja haigekassal tekiks vaba raha. Seega parim variant, kuidas lahendada mitu probleemi korraga.

Varjatud ja otsene maksutõus on kahtlemata olnud Eesti elanikele ja ettevõtjatele viimastel aastatel probleemiks. Ettevõtjate liidu juhataja Tarmo Kriis nendib, et retoorikast hoolimata on tegelikult Andrus Ansipi kaks valitsust tõstnud maksukoormust kõige rohkem, mis on otseselt kahjustanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet. Otseseks maksutõusuks saab pidada käibemaksu tõusu masuajal ja vajadust tõsta kaks korda veel töötuskindlustusmaksu, kaudseteks kõiksuguseid aktsiisitõuse.

IRL-i parlamendifraktsiooni liige, riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna ütles eile, et IRL-il on olnud seisukoht, et kindlasti tuleb järgmisel aastal töötuskindlustusmakset alandada ja üldiselt liikuda selle poole, et tööjõumaksud jõuaksid tagasi masueelsele tasemele. Ministeeriumisiseseid plaane ta kommenteerida ei osanud, kuid nentis, et eesmärgid on talle tuttavad. ,,Oleme pikalt arutanud, kuidas osaliselt töövõimetuid inimesi tagasi tööturule tuua," selgitas ta. Tsahkna kinnitas, et võtab töövõimetute teema kindlasti üles riigikogu sotsiaalkomisjonis, kutsudes kindlasti aru andma ka ministeeriumi esindajad.

Tsahkna sõnul tuleb selle finantseerimise puhul arutada mitut varianti, arvestades soovi maksukoormust mitte tõsta. Üks nendest võimalikest variantidest, ühe kindlustusliigi lisamine, on olnud tegelikult laual juba kümme aastat tagasi, kuid osapooled ei jõudnud siis omavahel kokkuleppele.

Allikas: Päevaleht