Financial Timesi kolumnist John Dizard kiitis Eesti madalat võlakoormust ja järjekindlust mitte võtta kasutusele ujuvat valuutakurssi ning pidas kogu Baltikumi majandust ühtsena käsitlevaid majndusteadlasi lihtsalt asjaga vähe kursis olevateks.

Dizard, kes on aeg-ajalt ka Eesti teemadel kirjutanud, tõstis ERRi ingliskeelsele uudisteportaalile antud intervjuus esile, et võrreldes Kreeka ja Ungari või Läti ja Leeduga on Eestis väiksem võlakoormus. Eestis oli tema sõnul küll liiga kiire majanduskasv ja võlg, kuid mitmete poliitiliste ja sotsiaalsete põhjuste tõttu ei muutunud meie riik liialt laenukapitalil toimivaks.

"See on miski, millele [Paul] Krugman ja [Nouriel] Roubini tähelepanu ei pööranud, sest nende jaoks oli see kõik lihtsalt üks Baltikum," lausus Dizard, viidates vastavalt Princetoni ülikooli ja New Yorgi ülikooli majandusprofessorite sõnavõttudele Eesti majanduse teemal.

"Räägitakse Baltimaadest ja pannakse nad ühte patta. Minu arvates hakkab suur osa majandusinimestest alles nüüd erinevusest aru saama," lausus ta.

Eesti majanduse edukas sisedevalveerimine oli Dizardile esialgu üllatav. Sarnaselt laiemale üldsusele võttis ta enda sõnul samuti Eestit algselt lihtsalt ühena Balti riikidest. "Kuid kui uurisin täpsemalt, olin mõnes mõttes vähem üllatunud. Mind üllatas ainult see, kui ignorantne ma varem olin olnud".

Ta kiitis Eesti järjekindlat poliitikat mitte võtta kasutusele ujuvat valuutakurssi ning ka poliitilist ja sotsiaalset sidusust, et sellele otsusele kindlaks jääda. Lisaks tõi ta välja, et kuna Eesti majanduse taastumine sõltub suuresti välisinvestoritest, siis nende siia meelitamiseks on tarvis head üldharidussüsteemi ning kohanemisvõimelisi inimesi.

"Välisinvestorid tahavad lihtsalt kohale tulla, telefoni seina lükata ja teada, et tööjõud on olemas ning kiirelt koolitatav," rääkis ta. "Neile tuleb võimaldada madala hinnaga energiat, vett, turvalisust ja telekommunikatsioonivahendeid ning teha sellest protsess, millesse on kerge siseneda."

Kolumnist rääkis, et näiteks Saksamaa ja Taani jõukuse alustalaks on kuni 250 töötajaga väikeettevõtted. "Seega pole vaja tingimata olla suurtootja, majandust võib suurel määral kasvatada ka väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete abil. Väiksemate ettevõtete pankrotistumisel pole üldisele eluolule ka nii märgatavat mõju," märkis ta.

Rahvusvahelise brändi tekkimist ei saa tema sõnul samuti ette planeerida, kuid haridusele rõhku pannes võib õpetada välja inimesed, kes oskavad ja suudavad selle loomisega toime tulla.

Allikas: uudised.err.ee