Kodulehe eelmine versioon
Kommunikatsioonijuhid arutasid, kuidas edastada häid uudiseid PDF Trüki
Reede, 23.Juuli.2010 12:46


Heade uudiste teemal arutlesid 17. juunil tööandjate keskliidu viiendal kommunikatsioonijuhtide ümarlaual 16 suurettevõtte kommunikatsioonijuhid. Prisma Peremarketi peakontoris toimunud ümarlauda modereeris meediakonsultant Daniel Vaarik, ettevõtte kogemusest tegi kaasettekande Prisma kommunikatsioonijuht Kadri Lainas. Ürituse toimumist toetas Euroopa Sotsiaalfond Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi raames.

Mis teeb uudise tõeliselt heaks? Kas head uudised on igavamad kui halvad või on tegemist siiski müüdiga? Kuidas häid uudiseid välja pakkuda? Millised on takistused, mis ei võimalda headel uudistel publikuni jõuda või siis nende üle head meelt tunda? Daniel Vaarik kaardistas ümarlaual neist mitmed:
• müügilõks ehk kahtlustus, et uudiste edastaja teeb enesereklaami
• senine taust, lahendamata probleemid, mis aktiveeruvad uuesti, isegi kui värsked uudised võiksid iseenesest positiivsed olla
• valed ootused (nt oodatakse isegi paremat uudist, kui hetkel pakkuda on)
• kiirustamine ja soov hea sõnum ruttu kohale tuua (tihti juhtub kriiside ajal ja võib kaasa tuua ebatäpsuse ja valed ootused)
• konkurentsist tulenevad erinevad arusaamad headest uudistest jne

Nagu kõigi uudiste puhul, ei piisa ka heade uudiste juures ainult tsitaatidest ja hinnangutest, vaid tarvis on hästi ette valmistatud objektiivset infot, märkis Daniel Vaarik. Heade uudiste edastamist soodustavad objektiivsed tõestusmaterjalid nagu näiteks numbrid, statistika, samuti fotod, film. Abiks on ka võrdlused, mis panevad uudise arusaadavasse konteksti (võrdlus teiste riikidega, võrdlus üldmõistetavate suurustega, näiteks „puhastatud pindala oli sama suur kui 100 jalgpalliväljakut" jne). Käsitlemist leidis ka eksperiment kui meetod, mille abil saab edastada positiivseid sõnumeid huvitaval ja veenval moel. Sel meetodil on võimalik esitleda teaduslikke saavutusi, materjalide omadusi ja ohutusega seotud teemasid.

Eraldi teemana käsitles ettekandja ka kontrasti, vastandumist uudistes ning sellest tulenevaid plusse ja ohtusid. Ühelt poolt on vastandumine kasutusel poliitilises retoorikas propagandameetodina (vaenlase kuju loomine ja selle ründamine), teiselt poolt on aga just läbi vastandumise võimalik luua tähendust ausal ja arusaadaval moel ning seetõttu võib mõnede teemade avalikul tutvustamisel olla meetodiks vastandumine ja debatt.

Kommunikatsioonijuhte võõrustanud Prisma turundus- ja kommunikatsioonijuht Kadri Lainas andis ülevaate jaekaubanduse heade uudiste juhtumitest ja esitles mõningaid lugusid oma varasemast turundaja ja suhtekorraldaja karjäärist.

Heade uudistega meediasse jõudmise võimalused:
• Lugu on ajakirjaniku initsiatiiv (Bookinghous’i testijad)
• Sündmuse tekitamine. (Eesti Suusaliidu lumelaudurite hooaja avamine)
• Vastandumine
• Taylor-made lähenemine
• Reaktiivsus (info kiire leidmine ajakirjanikele)
• Kriisikommunikatsioon (piimasõda)

Ümarlaua vestlusringis ilmnes muu hulgas kurioosne tõsiasi, et ka halvad uudised ettevõtte tegevuse kohta võivad mõjuda teatud huvigruppidele positiivselt ning et kahjustada saanud maine ei pruugi müüginumbreid tegelikult mõjutada.

Tööandjate keskliit tänab sisukale üritusele kaasaaitamise eest moderaator Daniel Vaarikut, kes pani osalejad mõtlema sõnumite edastamise põhitõdede üle, ning osalejaid Prisma poolt lahkesti võõrustanud ja jaekaubanduse meediakogemust tutvustanud kommunikatsioonijuhti Kadri Lainast!

Kommunikatsioonijuhtide järgmine ümarlaud toimub pärast suvepuhkusi ja selle võimaliku teemana on välja pakutud „Kuidas suhelda välismeediaga?” Ettevõtjatel on oluline jõuda ka maailma või piirkonna meediasse, suhelda välispressiga nt messidel jm. Ümarlaual otsime ettekandjate abil vastuseid küsimustele, millised on sealsed reeglid, kuidas infot valida ja edastada jm.

 
  Aadress Kiriku 6, 10130 Tallinn • Telefon +372 699 9301 • Faks +372 699 9310 • Epost: employers@employers.ee