Eesti Panga juhid rõhutasid majanduse olukorda ja väljavaateid kommenteerides, et suurt tähelepanu nõuavad hinnad ja tööpuudus.

Keskpanga president Andrus Lipstok märkis, et tööpuuduse probleem on suve alguses ootuspäraselt veidi leevenenud, kui sügisel ei pruugi olukord sama positiivne tunduda ning tööpuudus püsib lähiaastail kõrge.

Tööpuuduse teema on muu hulgas oluline seepärast, et pikaajalised töötuse perioodid võivad inimeste tööharjumuste halvenemise tõttu vähendada majanduskasvu võimekust.

Samas on tööpuuduse kõrval Lipstoki sõnul tähtis struktuurse tööjõupuuduse teema.

Hindadel on keskpanga hinnangul allapoole kohanemise ruumi. Lipstoki sõnul on oluliseks kohanemise allikaks kasutamata sisemine resurss ehk võimalus tõsta tootlikkust. Ka hindade tõus võib pärssida majanduskasvu taastumist.

Keskpanga juhid märkisid, et viimaste kuude kiire hinnatõus on suuresti seotud toidu ja kütuse kallinemisega, mis tuleneb välistest teguritest.

Samas täidab Eesti jätkuvalt Maastrichti hinnastabiilsuse kriteeriumit ja hinnatõus peaks teisel poolaastal võrdlusbaasi muutumise tõttu leevenema.

Eesti majanduskasvu allikana näeb keskpank eksporti, kuna sisenõudlus on nõrk. Eesti eksport on seotud suuresti Põhjamaade, eriti Rootsi majanduse käekäiguga.

Lipstoki sõnul tuleb majanduse käekäigu hindamisel silmas pidada Lõuna-Euroopa riikidest lähtuva võlakriisi arengut. Kriisi teemal tuleb praegu veel halbu uudiseid ja selle lõplikud tagajärjed pole veel selged.

Samuti on oluline, milline saab olema riiklikke abipakettide lõppemise lõplik mõju majandustele.

Eesti jaoks on Eesti Panga asepresidendi Rein Minka sõnul positiivne see, et võlakriisi tõttu Lõuna-Euroopast välja võetud rahale on leitud uus rakendus Põhjamaades ja näiteks Swedbankil on seetõttu praegu võimalik end odavamalt finatseerida kui Saksa Deutsche Bankil.

Allikas: BNS