Eesti Tööandjate Keskliit ei toeta põhimõtteliselt Riigikogu menetluses olevat võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõud. Selles ilmnenud probleemide kohta edastas keskliit Riigikogu õiguskomisjonile oma seisukohad, kus muu hulgas on öeldud, et eelnõu eesmärkide põhjalikult lahti seletamata jätmine annab ühiskonnale signaali, et riik aktsepteerib lepinguliste kohustuste täitmata jätmist.

IMF on samuti osutanud asjaolule, et eelnõuga kaugenetakse oluliselt võlgniku ja võlausaldaja vabatahtliku laenukoormuse vähendamise kokkuleppe sõlmimise põhimõttest. Eelnõu sai ka valitsuselt (kes lähtus Rahandus-, Majandus- ja Justiitsministeeriumi ning Eesti Panga ja IMF-i seisukohtadest) kriitilise hinnangu.

Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu (743 SE) esimene lugemine toimus 20. mail (vt stenogrammi) otsusega saata see teisele lugemisele. Augustis toimub töögrupi koosolek, kuhu kutsutakse kõik ettepanekuid esitanud organisatsioonid, septembris jõuab eelnõu tagasi õiguskomisjoni.

Keskliit juhtis oma kirjas >> tähelepanu seaduseelnõu mitmetele puudustele. Eelnõu reguleerimisulatus on liiga lai. Selle kohaselt antakse põhjendamatu võlgade ümberkujundamise õigus ajutistesse makseraskustesse sattunud inimestele, kellel tegelikult on sellest olukorrast väljapääs. Menetlus aga peaks olema piiratud ainult selliste võlgnikega, kes on sattunud majanduslikesse raskustesse nendest endist sõltumatutel asjaoludel – näiteks töötud või elatusrahast selle maksja töötuse tõttu ilmajäänud isikud.

Enne võlgade ümberkujundamise menetluse alustamist oleks protsessi vaja kaasata nõustaja. Kogu menetluse asemel võiks kasutada riskirühmadesse kuuluvate võlgnike nõustamise menetlust, kus nõustajate kasutamist toetaks riik.

Võlgade ümberkujundamise lävi on liiga madal. Võlgnikul peaks olema enne menetlusse sisenemist kohustus leida lahendusi ja sõlmida vajalikke kokkuleppeid, samuti koguda ja süstematiseerida andmeid võlgade kohta. Usaldusväärsed andmed välistavad aluseta ehk nn õhknõuete esitamise. Eelnõus pole tagatud kõigi võlausaldajate teavitamine, samuti ei ole välistatud kahe erineva maksujõetuse menetluse paralleelne läbiviimine.

Eelnõus on määratlemata ümberkujundamiskava tähtaja maksimaalne võimalik pikkus. Kinnitatud kava elluviimine ja selle vajadusel muutmine on napi regulatsiooni tõttu täiesti prognoosimatu. Järelevalve ümberkujundamiskava täitmise osas sisuliselt puudub.

Keskliidu hinnangul kaotavad võlgade ümberkujundamise protsessist kõige rohkem ettevõtted, kelle jaoks võlgu andmine pole põhitegevus ehk kelle jaoks see pole ettevõtlusrisk, mida nad peaksid kandma.

Muu hulgas on selgusetu, kas seaduse rakendamisega suudetakse vältida võlgade võimalikku ülesostmist ja nendega hangeldamist ning tankistide uut tulemist.

Võlakaitse seaduse eelnõu kiirkorras menetlusse võtmine äratas umbusaldust seaduse kvaliteedi vastu. Eelnõu tekst avalikustati alles 21. aprillil, kuigi seadus oli plaanitud jõustuma juba 1. jaanuarist 2011. Seaduse kiire vastuvõtmise ja jõustamisega oleks tööandjate hinnangul tehtud sama viga, mis käibemaksu tõstmisega, kus ettevõtjatele praktiliselt ei antud üldse kohanemisaega.