Euroopa tööandjad kurdavad juba pikemat aega, et nad ei suuda leida piisaval hulgal kvalifitseeritud töötajaid. Vaatamata kriisi käigus kasvanud tööpuudusele, on jätkuvalt puudus kvalifitseeritud tööjõust. Pigem toob majanduskriis vajaduse oskustööliste järele senisest enam esile. Olukorra teeb veelgi keerulisemaks tööjõu tootlikkuse tõstmise surve, et toetada üha suurenevat hulka pensioniealisi.

Üleilmastumise, tehnoloogia arengu, globaalse soojenemise ja ressursside piiratuse tõttu toimuvad Euroopa Liidu tööturul kiired muutused. Euroopa ei suuda nende muutustega aga sammu pidada, mille osaliselt tingib see, et töötajatel puuduvad vajalikud oskused.

Tänapäeval nõuavad isegi kõige tavalisemad ametid märkimisväärset oskusteavet. Samal ajal on Euroopa tööealisest elanikkonnast (25–64) kolmandiku kvalifikatsioon madal või puudub üldse. See on oluliselt rohkem kui USA-s, Kanadas, Jaapanis ja Lõuna-Koreas.

Euroopa Komisjon on kutsehariduse ja -koolituse laiendamiseks ning uuendamiseks koostanud tegevuskava, mis on suunatud kutsehariduse omandajate arvu tõstmisele ja pakutava koolituse kvaliteedi parandamisele.

Komisjoni ettepanekute aluseks on uus Euroopa Liidu majanduskasvu ja tööhõive edendamise 10-aastane strateegia, mille üks põhieesmärke on kõrgem haridustase, mis rahuldaks tööturu vajaduse uute ja paremate oskuste järele.

Euroopa Liidu ministrid arutavad kava detsembris, mil nad kohtuvad tööandjate ja ametiühingute esindajatega, et panna paika kutsehariduse uuenduskava kuni 2020. aastani.

Loe pikemalt >>