18.–22. jaanuarini väisas Eesti Tööandjate Keskliidu delegatsioon Hispaania Kuningriiki. Ettevõtlusorganisatsioonide juhtidele suunatud õppereis toimus “Eesti ettevõtlusorganisatsioonide võimekuse tõstmise programmi” raames, mida rahastab Riigikantselei kaudu Euroopa Sotsiaalfond.

Õppereisi käigus külastati Hispaania Tööandjate Keskliitu (Confederación Española de Organizaciones Empresariales ehk Spanish Confederation of Employers’ Organizations ehk CEOE) ning CEOE regionaalseid ettevõtlusorganisatsioone Andaluusias (La Confederación de Empresarios de Andalucía ehk CEA ehk The Andalusian Confederation of Businessmen and Women) ja Fomenti Kataloonias (Fomento del Trabajo Nacional).

Reisi eesmärgiks oli anda Eesti ettevõtlusorganisatsioonide juhtidele võimalus luua otsekontaktid oma sõsarorganisatsioonidega Madridis, Sevillas ja Barcelonas, vahetada infot liikmetele pakutavate teenuste osas ning kaardistada võimalused edaspidiseks koostööks. Samuti pakkus õppereis võimalust saada ülevaade majanduskriisi mõjudest Hispaania majandusele.

„Tagantjärele võib julgelt kinnitada, et õppereis oli hariv ja läks igati korda. Nii jõuti näiteks projekteerimisvaldkonnas konkreetsete koostööplaanideni,” rõõmustas keskliidu rahvusvaheliste suhete juht Eve Päärendson.

Õppereis tervikuna andis osalenutele väga hea ülevaate Hispaania riigi ettevõtlussektorist ja riigi üldisest toimimisest. „See oli vähemalt sama oluline, kui professionaalne pool,“ märkis haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule. „Tervikülevaateta pole erialased kontaktid suur midagi väärt.“

”Programm oli tihe, asjalik, huvitav ja meeldiv: kohtusime mitmete juhtivate organisatsioonide ja ettevõtjatega Madridis, Sevillas ja Barcelonas,” meenutas reisi Mauno Inkinen projektbüroode liidust, kes leidis oma Hispaania kolleegidega hea kontakti ja leppis nendega kokku edasises koostöös. ”Nali naljaks, kuid eestlased saavad pea igal turul hakkama!”

Kristjan Niinemaa kindlustusseltside liidust hindas reisi kõige kasulikumaks kogemuseks kohaliku ettevõtte külastust.

Turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik kiitis meeldivat reisiseltskonda ja kohtumisi Eesti aukonsulitega. Suurepäraseid, asjalikke ja lahedaid reisikaaslasi meenutasid ka Hallar Meybaum keemiatööstuse ja Urmas Sule haiglate liidust.

Hispaania ettevõtlusorganisatsioonide ja ettevõtjatega käis kohtumas Eesti ettevõtlusorganisatsioonide 15-liikmeline delegatsioon, kuhu kuulusid:
Tarmo Kriis, tööandjate keskliidu juhataja
Eve Päärendson, tööandjate keskliidu rahvusvaheliste suhete juht
Piret Salmistu, kaubandus-tööstuskoja turundusjuht
Ann Riisenberg, põllumeeste keskliidu juhatuse liige
Urmas Sule, haiglate liidu juhatuse esimees
Mauno Inkinen, projektbüroode liidu tegevdirektor
Enno Rebane, ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor
Kristiina Reidolv, etendusasutuste liidu tegevjuht
Hallar Meybaum, keemiatööstuse liidu tegevdirektor
Kaupo Kuusik, turvaettevõtete liidu tegevdirektor
Kristjan Niinemaa, kindlustusseltside liidu juhatuse liige
Indrek Peterson, ehitusettevõtjate liidu tegevdirektor
Margit Rüütelmann, jäätmekäitlejate liidu tegevjuht
Villu Vatsfeld, sadamate liidu esindaja
Liisi Peets, tööandjate keskliidu projektiassistent

Reisi korraldas tööandjate keskliit „Eesti ettevõtlusorganisatsioonide haldussuutlikkuse tõstmise programmi” raames, mida rahastab Euroopa Sotsiaalfond. Kaheksa liidu esindajad olid nõus oma reisimuljeid jagama ka infokirjaga Vabrik. Liisi Peetsi tehtud reisifotosid saab vaadata siit >>

Mida võiks Eesti õppida Hispaanialt ja Hispaania Eestilt?

Hispaania näol on tegemist 40-miljonilise elanikkonnaga suurriigiga, mida tasub meeles pidada nii ärisuhete kavandamisel kui ka Eesti huvide esindamisel Brüsselis. Hispaania on Euroopa Liidu liikmesriik alates 1986. aastast, ühisraha euro on kasutusel alates 2002. aastast.

Hispaania oli kuni viimase ajani üks Euroopa Liidu kiiremini kasvavaid majandusi, kuid ülemaailmne majanduskriis on Hispaaniat raskelt tabanud, eriti kinnisvara- ja ehitussektorit. Riikide võrdluses on palju ühiseid jooni ja samal ajal ka palju erinevat: vahemaad, mahud, sektorite ülesehitus. Reisimuljetes kordusid märksõnad: bürokraatia, ametiühingud, klastrid, reformid, huvide esindamine.

Hallar Meybaumi sõnul seisavad mõlemad riigid sarnaste probleemide ees: Euroopa Liidu kõrgeim tööpuudus, kinnisvarasektori kokkukuivamine, turism balansis. „Riiklikul tasandil võiks Eesti Hispaaniale eeskujuks olla soodsa investeerimiskliima, ettevõtete tulumaksuvabastuse ja riigieelarve EL-i väikseima defitsiidiga.”

Euroopa Liidus on tööta 23 miljonit tööealist elanikku. Eestis ja Hispaanias on majanduskriisi tõttu tööpuudus hüppeliselt kasvanud. 2009. aastal oli Hispaanias tööta 18% ja Eestis 14,1% tööealisest elanikkonnast, 2010. aastaks prognoosivad hispaanlased 19,4% ja eestlased 16% tööpuudust. Eriti terav on noorte töötus, mis Hispaanias ulatub 39,6%-ni ja Eestis 24,5%-ni.

„Hispaania järgib stabiilseid kapitalistlikke riike, kelle eesmärgiks on kaitsta töövõtjaid. Tööturg on väga jäik ja seetõttu valitseb ka suur töötus, samuti suurendas tööpuudust miinimumpalga tõstmine,” märkis Kristiina Reidolv. „Hispaanlased tunnistavad, et paindlik seadustik aitab tööpuudust vähendada ja Eesti, kes muutis töölepingu seadust tööandjatele soodsamas suunas, võiks just selles osas Hispaaniale eeskujuks olla.”

Ka Ann Riisenberg leidis, et sarnaselt töölepingu seadusega võiks Eestilt õppida reformide läbiviimist. „Hispaanialt oleks õppida ka, kuidas koostöös enda huvide eest seista, kui ühe sektori huve esindavad mitmed organisatsioonid,” märkis ta. „Samuti avaldas muljet ettevõtete esindatus organisatsioonides ja nende aktiivsus (kõik Hispaanias tegutsevad ettevõtted kuuluvad piirkondliku kaubandus-tööstuskoja liikmete hulka). Kolmandana jäi silma edukalt käivitunud klastrite programm.”

Erinevate valdkondade klastrid, samuti ettevõtlusinkubaatorid ülikoolide juures ja teadmistepõhise majanduse areng avaldasid Hispaanias muljet ka Reidolvile.

Kaupo Kuusiku sõnul võiks Eesti Hispaanialt õppida oma huvide eest seismist ja lobitööd Euroopa Liidus, samuti sisetarbimisele suunatud majanduse perspektiivitust.

„Eestil oleks kasulik tutvuda eurole ülemineku plusside ja miinustega, mida Hispaania kindlasti välja tuua oskaks,“ lisas Reidolv.

„Kindlasti jälgivad paljud eestlased euro ootel tähelepanelikult eurotsoonis toimuvat ehk siis – kas Hispaaniast on kujunemas eurotsooni uus murelaps,” märkis Päärendson. Mais võttis Hispaania valitsus vastu 15 miljardi euro suuruse kärpe, millega loodetakse vähendada 11%-list riigieelarve puudujääki 6%-ni 2011. aastaks. Reitinguagentuur Fitch langetas mai lõpus Hispaania reitinguid, märkides et riigi majanduse taastumine saab kasinusmeetmete tõttu olema valitsuse prognoositust tagasihoidlikum, andes sellega hoogu aktsiaturgude langusele.

„Need on kõik märgid, mis teevad meid murelikuks, kuid loodame siiski, et Hispaania suudab eelarve puudujäägi vähendamise osas planeeritult tegutseda,” ütles Päärendson.

Barcelona – linnaplaneerimise kõrgem tase

Läbimõeldud ja oskuslik linnaplaneerimine ning industriaalpiirkondade regenereerimine just Barcelona näitel jäi silma nii Kristiina Reidolvile kui ka Enno Rebasele.

Linna südame lähedale tööstusrajooni asemele ehitatav uute eesmärkidega asum näitas, et linn võib tahtmise korral suuri asju korda saata nii kasutuseesmärgilisel planeerimisel kui ka linnakeskkonna kujundamisel väga keerukatse kohtades, tunnustas Rebane.

Ehitus – materjalitootjatele pettumus, projekteerijatele võimalus

Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektor Enno Rebane oleks Lõuna-Euroopa asemel iseenesest eelistanud mõnda teist reisisihti: „Ehitusmaterjalide ja ehitamise mõttes jääme üksteisest piisavalt kaugele ja võõraks – suurem osa ehitusmaterjale ei ole väga kaugele eksporditavad. Kuna Hispaania majandushädades süüdistatakse ehitust – järelikult kaasandena ka ehitusmaterjale –, siis kiidelda ei ole meil millegagi ei siin ega seal.“

Samal ajal pidas Rebane väga oluliseks omavahelist suhtlemist ja silmaringi laiendamist. „Mina paraku ei ole Lõuna-Euroopast vaimustuses elu-olu suhtes. Kuid sellegi võib kanda positiivsele poolele, sest oma kitsast silmaringist tuleb ikka ka väljapoole kaeda, et vahepeal saaks endagagi aru pidada, miks mujal omaviisi talitatakse. Rääkimata sellest, et huvitavaid ehitisi ja nauditavat looduslikku keskkonda on seal väga rikkalikult.“

Koostööpotentsiaali hindas Rebane väga õblukeseks. „Kontaktid ma endale sain, kuid ehitusmaterjalide omad jätsid paraku kokkulepitud kohtumistele tulemata. Küll saime suhelda ehituse omadega, aga näiteks ametiühingud on nende puhul väga oluline arutlusteema (meist erinevalt). Ka on nende organiseeritus väga mitmetasandiline ja mitmeharuline, mis meil tundub mulle võimatu olevat ehk kuidas küll nii palju bürokraate saab vaja olla.“

Projektbüroode liidu tegevdirektor Mauno Inkinen raporteerib samal ajal reipalt: „Hispaania projekteerimisfirmad on meiega koostööks valmis!” Tema sõnul tundsid hispaanlased kõige suuremat huvi just projekteerimisalase tegevuse ja koostöö vastu.

Kataloonia Projektbüroode Liidu esindajad firmadest Search&Drive, BIS ja area5

”Nii Eesti kui ka Hispaania projekteerijaid huvitab eksport ja EL-i rahade kasutamine infrastruktuuriprojektide projekteerimiseks – Eestis, Hispaanias, kolmandates riikides.” märkis Inkinen. ”Nendel on võimalik suhelda terve Lõuna-Ameerika turuga ja meil Venemaa ja teiste lähiriikide turgudega!”

Suurt huvi tundsid Eesti projekteerijatega koostöö vastu Hispaania projektbüroode liit TECNIBERIA (Asociación Española de Empresas de Ingeniería, Consultoría y Servicios Tecnológicos) Madridis ning projekteerimisfirmad AYESA ja AUDING  Sevillas. Barcelonas toimunud kohtumistel ilmutasid selle vastu erakordset huvi Kataloonia projektbüroode liit (Association Consultancy Estructure ehk ACE) ja Cambra Oficial de Contractistes d’Obres de Catalunya ehk CCOC . ”Kataloonia projektbüroode liidu esindajatega (firmadest Search&Drive, BIS, area5 jt) kohtusin Barcelonas isegi kaks korda, samuti esitasid nad minule huvitatuse tõenduseks spetsiaalse pöördumise,” avaldas Inkinen.

Tema sõnul sooviti kõigepealt teada, millised firmad on Hispaaniaga koostööst huvitatud ja millised projektid Eesti firmasid huvitavad. Osa Eesti projektbüroode liidu liikmeid on Inkinenile oma koostööhuvist juba teatanud: näiteks EA Reng, Projektkeskus, Maru Ehitus, Stuudio Gadis.

Põllumajanduses sarnane olukord ja probleemid

Põllumeeste keskliidu juhatuse liige Ann Riisenberg leidis, et Hispaania ja Eesti põllumajanduse olukord on üsnagi sarnane, sarnanevad ka probleemid – päevakorral on CAP 2013+ (Common Agricultural Policy – ühine põllumajanduspoliitika), hindade läbipaistvusmudelite loomine, keskkonnasaastega kaasnevad probleemid jne. Ta pidas mõeldavaks Eesti–Hispaania ühiste seiskohtade leidmist CAP-poliitikas ja Best practice mudeli kasutamist, samuti õppimist Hispaania põllumajandusühistute toimimisest (kett „põllult lauale”).

„Kuna Hispaania põllumajandus hõlmab väga palju neid tootmisalasid, mida Eestis ei ole, siis jäid mõned probleemid kaugeks (niisutus, veekasutus). Tundus, et Eesti põllumajandus on veidi efektiivsem ja konkurentsivõimelisem ning põllumehed motiveeritumad (ei toodeta toetuste pärast),” märkis Riisenberg.

Häid ideid sai ta oma organisatsiooni toimimise kohta: „Meil oleks hädasti vaja palgata juurde spetsialiste (keskkonnaküsimustes ja jurist). Oma eelarvelistest vahenditest me seda ei suuda teha. Üheks lahenduseks oli Hispaanias nähtu, kus Kataloonia tööandjate liidu FOMENT juurde olid palgatud eksperdid, kelle teenuseid kasutas ka kohalik põllumeeste organisatsioon. Meie jaoks oleks võib-olla lahendus astuda sellisesse liitu (nt tööandjate keskliitu), kus saaksime sellist teenust tarbida ilma finantsressurssi raiskamata.”

Keemiatööstuses eri mahtude juures sama suund

Hispaania keemiatööstus on Euroopa Liidus suuruselt 4., Eesti 21. kohal. Majanduskriis ei ole sealset keemiasektorit mõjutanud nii palju kui Eestis, kus langus on kaks korda suurem kui Hispaanias, märkis keemiatööstuse liidu tegevdirektor Hallar Meybaum.

Sektori koostööpotentsiaali ta „kahjuks ei näegi, sest logistiliselt on Hispaania kaugel ja meie tootmismahud väikesed, et midagi suudaksime sinna müüa. Hispaania keemiasektor ei näidanud erilist huvi Eesti turu vastu, samas ei välistatud tulevikus ka koostööd.”

Maybaumi sõnul oli Hispaania kolleegidega kindlasti kasulik arutada liitude majandus- ja tegevusaktiivsusi, leida sarnaseid probleeme ja kuulata, kuidas kolleegid neid lahendavad. „Kasulik oli teada saada, et keemiasektori liidud Hispaanias tegelevad sarnaste Euroopa Liidu probleemidega ehk olles suuruselt ja võimekuselt võrreldamatud, on tegutsemissuunad samad.

Tervishoid pakub huvi vaatamata erinevustele

Haiglate liidu juhatuse esimees Urmas Sule külastas Hispaanias kahte alaliitu:
• Madridis meditsiiniseadmete tootjate ühendust, kellega on võimalik vastastikku infot vahetada eelkõige turuseire osas, ja
• ühte kahest Kataloonia haiglate liidust, kellega vahetati kogemusi tervishoiusüsteemi toimimisest majanduslanguse tingimustes ning haiglavõrgustiku ülesehituse printsiipidest, samuti tervishoiusektori valupunktidest ja lähiaja arenguväljavaadetest.

Sule sõnul oli erialaselt kõige kasulikum kohtumine Kataloonia haiglate liidu tegevjuhtkonnaga. „Leppisime kokku, et üritame planeerida nende nõukogu ja juhatuse liikmetele töövisiidi Eestisse eesmärgiga tutvuda meie tervishoiumudeliga.”

„Meie riik on kompaktsem ja sotsiaalne rigiidsus väga madal, mistõttu reformiprotsess on olnud palju mahukam ning sisaldab väga palju nn turusarnaseid elemente (quasi-market),” märkis Sule. „Hispaania tervishoiusüsteem on oma ülesehituselt jäigem, mida toetab ka riigi üldine sotsiaalpoliitika. Kodaniku jaoks on sotsiaalsete garantiide – iseäranis töötuskindlustuse määr ja maht – pakett väga lai.”

Kindlustuses puutepunkte leidub

Kristjan Niinemaa kindlustusseltside liidu juhatusest leidis olukorda võrreldes, et „Eesti ja Hispaania kindlussektorid on sarnased ses osas, et uued euroregulatsioonid võivad maamunalt paljut pühkida.” Koostöövõimaluste kohta märkis ta, et „Hispaanias võib olla katet erilistele riskidele, millega siin tegutsevad äriüksused mahuökonoomia puudumise tõttu riskida ei taha.”

Turvakorralduses ühisosa olematu

Turvaettevõtete liidu tegevdirektor Kaupo Kuusik oma Hispaania kolleegidega ei kohtunud, kuna turvavaldkonnas koostöövõimalused puuduvad – Hispaanias on turvateenused riiklikult reguleeritud. Nende juhiga kohtus Kuusik juba vahetult enne reisi Stockholmis.

Eestis on turvasektor liberaalsemalt reguleeritud ja innovatiivsem, bürokraatia võrreldes Hispaaniaga minimaalne, märkis Kuusik. Koostööks ta paraku võimalusi ei näe, sest „esindame teenusest erinevaid arusaamu koos Põhjamaade ja brittidega.”

Tänu reisi korraldajatele ja kaasaaitajatele!

Visiidi ettevalmistamisel ja läbiviimisel oli suureks abiks Hispaania Tööandjate Keskliit (CEOE) koos oma regionaalsete liikmesliitudega Andaluusias (CEA) ja Kataloonias (Foment). Tööandjate keskliit tänab CEOE Brüsseli esindajat José Isaias Rodriguezt ja tema äärmiselt abivalmis kolleege CEOE Madridi peakontoris ning regionaalsetes liikmesliitudes Sevillas Andaluusias (CEA) ning Barcelonas Kataloonias (Foment), kes kõik andsid oma panuse visiidi õnnestumisse. Samuti oleme tänulikud, et meil õnnestus kohtuda ka vastavate piirkondade kaubakodadega.

Keskliit tänab ka Eesti suursaadikut Hispaania Kuningriigis Toomas Kahurit, majandusnõunikku Kirsti Anipai-Peinarit ja saatkonna sekretäri Pille Rojot, kes kõik õppereisi edukusele professionaalselt kaasa aitasid. Tänusõnad lähevad ka Eesti aukonsulitele Fernando Franco Fernandezele Sevillas Andaluusias ja Josep Lluis Roveirale Barcelonas Kataloonias.

Aitäh Hispaania suursaadikule Eestis Eduardo Ibáñez López-Dórigale, kes kohtus reisilistega vahetult enne sõitu ning tutvustas neile Hispaania majandust ja prioriteete Euroopa Liidu ühe eesistujamaana! Vt ka kohtumise pressiteadet >>

Kuhu võiks viia järgmine õppereis?

Järgmise õppereisi võimaliku sihtkohana nimetasid ettevõtlusorganisatsioonide esindajad mitut eri maailmajagu. Kõige rohkem sooviti tundma õppida uuemaid Euroopa Liidu riike (sh Balkan). Nende kõrval pakkusid huvi suurriigid Saksamaa ja Prantsusmaa, aga ka Beneluxi maad, samuti Jaapan, Hiina, Brasiilia, Ameerika Ühendriigid ja Kanada. Hallar Meybaum keemiatööstuse liidust reisiks sama koosseisuga kuhu iganes.

Urmas Sule sooviks „visiteerida riike, kes on maailmamajanduses tooniandjad nn uute arenevate majandustena. Brasiilia mõlgub juba pikka aega meeles.“

Kristjan Niinemaa eelistaks Prantsusmaad: „Meie kontaktid vajavad seal kindlasti arendamist, lisaks on prantslase käes Euroopa Komisjonis kindlustusasjade portfell.” Ühtlasi soovitab ta ette uurida heade söögikohtade referentsi. „Ja võimalusel tekitada kohtumisi erineva taustaga inimestega – sõnumid võivad kardinaalselt erineda.”

Mauno Inkinen põhjendas Saksamaa-huvi suure turu ja võimekate tegijatega. ”Ka ei ole Saksamaa projekteerijad Eestis ega Eesti projekteerijaid Saksamaal veel midagi märkimisväärset korda saatnud.”

Tema sõnul olid projekti raames toimunud õppereisid nii Suurbritanniasse kui ka Hispaaniasse väga huvitavad ja õpetlikud. ”Suurbritannia turule sisenemine on Eesti firmadele palju raskem kui esialgu näib, kuid Hispaania ja Lõuna-Ameerika turule sisenemine ei pruugi olla ületamatu raskus, kui valdad hispaania keelt. See on üks maailma lihtsamaid keeli!” märkis Inkinen optimistlikult.