Noorte emade tööjõu kasutamine eeldab paindlikku töökorraldust, mille rakendamine sõltub töö iseloomust, samuti riigi tööpoliitikast ja kehtivast maksusüsteemist. Osa-ajaga töötajate palkamist pärsib Eestis kõrge sotsiaalmaksukoormus, mis teeb tööandjale sellise töökoha liiga kalliks.

Maksusüsteem võib paindlike töövormide levikut ja naiste tööhõivet kas soodustada või takistada. Paljud riigid rakendavad osa-ajaga tööle madalamaid maksumäärasid, mis vähendavad töötajate töötundide vähesusest tulenevat sissetulekukaotust. Prantsusmaal ja Hispaanias kasvas osa-ajaline töö hüppeliselt pärast seda, kui osalise tööajaga töötajaid palkavatele ettevõtetele pakuti sotsiaalmaksusoodustusi.

Eestis piirab osalise tööajaga töökohtade levikut miinimumpalgaga seotud sotsiaalmaks, mis ei sõltu töötaja palga tegelikust suurusest. Kehtiva korra järgi peab ettevõte madalapalgalise poole kohaga töötaja pealt maksma sotsiaalmaksu ikka sama palju kui 4350 krooni pealt.

Alates 1. juulist väheneb sotsiaalmaksu maksmise kohustus töötaja tegeliku palgani nende töötajate puhul, kes on eelnevalt olnud üheksa kuud tööta, või kes teevad madalapalgalist tööd mitme tööandja juures. Tööandjate keskliit leiab, et erandit ei tuleks teha vaid töötutele ja neile, kes mitmel kohal töötavad, vaid kõikidele osa-ajaga töötajatele, et muuta osalise tööajaga ametikohtade loomine tööandjale varasemast jõukohasemaks.

Kuupalga alammäärast vähem teenivaid osalise koormusega töötajaid, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu vähemalt kuumääralt, on rahandusministeeriumi hinnangul 18 000. Nende töötajate keskmine palk on ligi 2700 krooni, mille pealt tööandja praegu maksab sotsiaalmaksu 1436 krooni, kuigi võiks maksta hoopis 891 krooni.

Osalise tööajaga töötaja palkamise soodustamine aitaks tekitada lisatöökohti, mis praegu ei ole majanduslikult tasuvad.