Eestis pärsib tööandjaid töötajatele optsioonide andmisel nende maksustamise ebaselgus ja kõrge maksukohustus. Tööandjate keskliit tegi rahandusministrile ettepaneku lahendada optsioonide maksustamise probleem tervikuna, selleks täiendavat erandit loomata. Keskliidu hinnangul tuleb optsioonid võrdsustada kapitalitulu või kasumieraldistega, mitte aga mitterahalises vormis palgatuluga.

Kehtiva regulatsiooni järgi on tööandja poolt töötajale tasuta või turuhinnast madalama hinnaga antavad aktsiaoptsioonid erisoodustus, millelt tuleb tasuda tulu- ja sotsiaalmaksu. Samal ajal erinevad töötajatele antavad optsioonid märkimisväärselt muudest erisoodustustest ja keskliidu hinnangul tuleks neid käsitada pigem kapitalituluna, mille puhul sotsiaalmaksukohustust ei teki.

Rahandusminister Jürgen Ligi leidis oma vastuses, et „põhjendatud võiks olla selliste töötajatele antud piirangutega optsioonide, mis vastavad teatud tingimustele (nt teatud pikkusega realiseerimise tähtaeg), erisoodustusena maksustamisest vabastamine.”

Rahandusministeerium on koostanud keskliidu ettepanekuid arvestades seaduseelnõu, mille kohaselt maksustatakse töötajatele antud aktsiaoptsioonid erisoodustusena alles nende võõrandamise hetkel ja kui realiseerimine toimub pärast kolme aasta möödumist optsiooni andmisest, siis saadud tulu erisoodustusena enam ei maksustata. Vastava tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõuga saab tutvuda siin >>

Aktsiaoptsioonide maksustamise korra muutmine aitab vältida vaidlusi selle üle, kas töötajale antud optsioon on rahaliselt hinnatav või mitte. Optsiooni andmist erisoodustuseks ei loeta. Samuti ei loeta erisoodustuseks aktsiaoptsiooni realiseerimist, kui see toimub pärast kolme aasta möödumist selle andmisest (väljakirjutamisest) arvates. Töötajal on kohustus tööandjat optsiooni võõrandamisest teavitada, et tagada erisoodustuse tulu- ja sotsiaalmaksu tasumiseks vajalik teave. Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast. Seadus on plaanitud jõustada 1. jaanuaril 2011.

Advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN maksunõuniku, advokaat Maret Hallikma sõnul on igati tervitatav, et seni üsna jäigana püsinud seisukoht võimalike maksumuudatuste väljatöötamise osas on hakanud muutuma ja Rahandusministeerium näitab valmisolekut dialoogiks sellel teemal. „Kindlasti aitab see Eesti maksusüsteemi muuta teiste Euroopa riikide süsteemidega konkurentsivõimelisemaks,” nentis ta.

Optsiooniprogrammide eesmärk on kaasata töötajaid ettevõtte partneriks, et nad seoksid ennast tööandjaga pikemas perspektiivis ja väärtustaksid selgemini oma tööpanust. Nii Euroopa kui ka USA ettevõtetes kuuluvad sellised programmid lahutamatult töötajate motivatsioonipaketti. Optsioonid võimaldavad tasustada töötajaid vahetuid väljamakseid tegemata ja sel viisil säilitada ettevõtte likviidsust. Mitmed riigid on töötajate optsiooniprogrammide kohta kehtestanud erireeglid, mis loovad soodsa pinnase sedasorti boonuste pakkumiseks töötajatele.

Enamik Euroopa Liidu liikmesriike maksustab aktsiaoptsioone realiseerimise hetkel – piiriülestes olukordades aitab see vältida topeltmaksustamist. Mitmed riigid rakendavad töötajatele suunatud optsioonidele soodsamaid maksutingimusi – kasutavad madalamat maksumäära või loobuvad sotsiaalmaksuga maksustamisest.

„Euroopa Liidu enamikus liikmesriikides on tööandja maksukoormus sarnaste motivatsiooniprogrammide puhul Eestiga võrreldes märkimisväärselt väiksem,” märkis Hallikma. „Tõsi, mõnel juhul on osa maksukoormusest jäetud töötaja kanda, kuid ka sel juhul on lõplik maksukoormus tunduvalt madalam.”

Eestis tegutsevate rahvusvaheliste suurkontsernide kõrval rakendavad optsiooniprogramme ka kohalikul kapitalil põhinevad äriühingud. „Samal ajal kaasneb Eestis tööandjale optsioonide andmisel suur maksukoormus, mis optsiooniprogrammide rakendamisel on saanud tihtipeale ka üheks olulisemaks takistuseks,” leiab advokaat Hallikma. „Eesti reklaamib end lihtsa ja ühetaolise maksusüsteemiga riigina, ent teinekord võib selline eranditeta maksusüsteem ettevõtlusele ka piiravalt mõjuda.”

Aktsiaoptsioonid aitavad kaasa nii äriühingu kui kaudselt ka kogu majanduse arengule. Töötajate asjatundlikud ettepanekud uute tehnoloogiate ja töövõtete kohta tõstavad tootlikkust, mida Eesti majanduskeskkonnal on tööandjate keskliidu hinnangul hädasti tarvis. Samuti vaja rohkem tähelepanu pöörata kõrge lisandväärtusega majandusharude arengule, kus optsioonide kasutamise võimalus omab olulist tähtsust.

Vt ka:
Tööandjate keskliidu optsioonide maksustamise kiri rahandusministrile >>
Rahandusministri vastus sellele >>
Tulumaksuseaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu >>
Eelnõu seletuskiri >>
„Uus tõuge töötajate lisamiseks omanikeringi”, Äripäev >>