„Libisemisest ja komistamisest põhjustatud kukkumiste“ sihtkontrolli käigus külastas Tööinspektsioon 2009. aasta teisel poolel 200 ettevõtet, et hinnata töötajate kukkumist põhjustada võivaid ohutegureid ja kaardistada liikumisteede alad, mille ohutusele tuleks erilist tähelepanu pöörata. Vaatamata õnnetuste suurele arvule – Eestis toimub kukkumise tagajärjel ligi 25% tööõnnetustest – hinnati töökeskkonnas liikumisteedega seotud tegurid kontrolli tulemusena üldjoontes siiski heaks või pigem heaks.

Ettevõtete suurus või tegevusala libisemise ja komistamisega seotud õnnetustele olulist tähtsust ei oma, pigem aitab õnnetusi ennetada töökeskkonna läbimõeldud korraldus. Tööinspektsioon külastas nii kaubandus-, veondus-, laondus-, tervishoiu-, haridus-, majutus-, puidu- kui ka toiduainetööstuse sektori ettevõtteid. Kontrolli käigus hinnati 17 erinevat tegurit, mis võivad töötajaid liikudes ohustada. Kõige vähem oli ettevõtetes probleeme välisvalgustusega, samuti välitingimustest ruumidesse kandunud lume ja poriga. Reeglina hoiti ruumide põrandaid puhta ja kuivana, et töötajad ilmastikust tulenevatel põhjustel märgadel põrandatel ei libastuks.

Enim negatiivseid hinnanguid said ettevõtted riskianalüüsi kohta, milles puudus täielikult või oli vähe tähelepanu pööratud võimaliku kukkumisohu tuvastamisele (57 ettevõttes). Teiseks probleemsemaks teguriks olid piiramata või märgistamata ohtlikud piirkonnad, kus tuvastati allakukkumisoht (36 ettevõttes). „Oluliselt rohkem tähelepanu tuleks pöörata ohtlikele astmetele ja allakukkumisohuga kohtadele, mida ei saa kõrvaldada. Sellised kohad tuleks kindlasti nähtavalt märgistada ja valgustada“, märkis Tööinspektsiooni töökeskkonna osakonna juhataja Rein Reisberg.

Lisaks püüti välja selgitada ka kõige tõenäolisemad võimalike õnnetuste kohad. Võrreldes teiste tööpaikadega said negatiivseima hinnangu tootmisruumide, ladude ja garaažide liikumisalad, millest igas kümnendas esines reaalne kukkumisoht. Samuti märkasid inspektorid tihti käsipuudeta treppe. „Trepil liikudes on tasakaalu kaotus lihtne tulema. Seetõttu on käsipuude olemasolu äärmiselt oluline“, tõdes Reisberg.

Kõige halvemaks hindasid inspektorid olukorda 30–49 töötajaga ettevõtetes, kus rikkumised olid tõsisemad ja esinesid kolmandiku võrra sagedamini kui keskmiselt. Ettekirjutusi koostati ja sunniraha hoiatusi määrati sellistele ettevõtetele koguni 2,6 korda keskmisest enam.

Selliste suhteliselt arvuka töötajaskonnaga ettevõtete probleemiks võib olla see, et töökeskkonnaspetsialisti kohustusi täidab seal põhitöö kõrvalt töötaja, kellel on teistsugune erialane ettevalmistus; tihti ei ole töökeskkonnaspetsialistil töökeskkonna küsimustega tegelemiseks ka piisavalt aega.

Ettevõtteid, kus ühtki puudust ei tuvastatud oli kokku 11 ehk 5% kontrollitud ettevõtetest. Rikkumisi fikseeriti 334 korral ja 104 rikkumise kohta tehti ettevõttele ka ettekirjutus. Sunniraha määrati 17 ettevõttele ja ühel korral peatas inspektor ettevõttes töö.

Sihtkontrolli käigus kontrolliti 69 Põhja inspektsiooni, 54 Lõuna inspektsiooni, 38 Lääne inspektsiooni ning 39 Ida inspektsiooni tööpiirkonna ettevõtet. Kampaaniasse oli kaasatud 32 tööinspektorit.

Täpsem info sihtkontrolli tulemuste kohta siin.