Juhtivtöötajate terviseriskid on vaid osaliselt seotud vastava valdkonna ohuteguritega, suuremalt jaolt on tegemist psühhoemotsionaalsete ja ergonoomikat puudutavate teguritega, kirjutab Ida-Tallinna keskhaigla töötervishoiuarst Evelyn Aaviksoo Eesti Töötervishoiu märtsinumbris.

Juhtivtöötajal on olulisemateks stressiteguriteks
* suur vastutuse määr,
* ajapuudus, ajasurve,
* administratiivse töö suur koormus,
* tööülesannete laialivalguvus (lõputus).

Peamiselt hinnatakse tööstressi mõju südameveresoonkonnale, kuna organismi nn stressihormoonid mõjutavad seda organsüsteemi kõige ilmsemalt.

Südameveresoonkonna haiguste avaldumisel on peamine roll eluviisist lähtuvatel teguritel: suitsetamine, alkoholi tarvitamine, kehaline aktiivsus, ülekaal, vererasvade (kolesterooli) hulk. (Töö)stressi lisandumine on haiguse avaldumist, sh varasemat avaldumist soodustav tegur. See on ka põhjus, miks peaks tööpingete ja stressi mõju hindamisel südameveresoonkonna seisundile tähelepanu pöörama: kontrollima arsti juures vererõhku, kardiogrammi, vererasvade sisaldust, vajadusel tegema ka südame koormustesti.

Võrreldes vaimsete häiretega avaldub stressi mõju südame-veresoonkonnale märksa suuremal hulgal inimestel ja tunduvalt varem.

Värskeid töötervishoiuteemalisi artikleid loe tellitavast ajakirjast Eesti Töötervishoid 1, 2010. Vanemaid artikleid vt www.tootervishoid.ee.