Rahandusministeerium vastas 3. veebruaril tööandjate keskliidu kirjale müügimaksu kohta, et ei tuvasta selle kohaliku maksu vastuolu ei põhiseaduse ega ka Euroopa õigusega. Müügimaksu kogumise keerukuse kohta märkis ministeerium, et selle kohta annab selgitusi maksu kehtestanud kohalik omavalitsus.

Kohalike maksude seadus sätestab kohaliku maksu üldpõhimõtted ja piirangud ning selle detailsem sätestamine antakse valla- või linnavolikogule. Seetõttu on konkreetse maksumääruse kohta kõige pädevam selgitusi andma määruse kehtestanud kohalik omavalitsus, kirjutas rahandusministeerium.

Rahandusministeerium nõustus asjaoluga, et müügimaksu kontseptsiooni ei ole kohalike maksude seaduse vastuvõtmisest alates muudetud. Samal ajal on kohalikel omavalitsustel põhiseaduse kohaselt õigus seaduse alusel kehtestada ja koguda makse. Taoline põhimõte väljendab kohaliku omavalitsuse iseseisvuse põhiseaduslikku garantiid tagada oma ülesannete täitmiseks piisavad rahalised vahendid.

Ministeerium tõi välja, et Euroopa kohaliku omavalitsuse harta (EKOH) kohaselt peab vähemalt osa kohalike omavalitsuste rahalistest vahenditest tulema kohalikest maksudest ja koormistest (st mittemaksulistest tasudest), mille suuruse kohalikud võimuorganid võivad seadusega lubatud piires ise määrata.

Keskliidu märkuse kohta, et seaduse aegunud sõnastus viitab maksu kehtestamise alusena kauplemis- või teeninduslubadele, mida alates 2004. aastast enam välja ei anta, märkis ministeerium, et õiguse „tegeleda kaubandustegevusega annab lisaks vastavale tegevusloale ka registreering majandustegevuse registris.”

Ministeerium nõustus, et Tallinna müügimaksu erandite kohaldamine võib olla esmalt mõnevõrra keerukas, kuna siseturule orienteeritud kauplejad peavad tegema endale selgeks Eesti tollitariifistiku kaupade osas, mis on müügimaksust vabastatud, ja oskama seda kauba klassifitseerimiseks kasutada.

Kohalike maksude kehtestamisel tuleb järgida samu maksuõiguse põhimõtteid, mida maksuseaduste kehtestamisel. Ministeeriumi hinnangul ei saa maksukohustuslaste ebavõrdse kohtlemisena käsitleda olukorda, kui kohalik maks kehtib mingis vallas või linnas, aga samal ajal naabervallad või -linnad samasugust maksu kehtestanud ei ole.

Rahandusministeerium põhjendas pikemalt, miks müügimaks ei ole nende hinnangul teiste kohalike maksudega võrreldes ebaproportsionaalselt koormavam.

Ministeerium nõustus samas, et maksumaksjalt nõuab uue maksu kehtestamine täiendavaid ressursse ja maksukohustuse kujunemise täpsete aluste väljaselgitamist, küsides selleks vajadusel täiendavaid selgitusi. Müügimaksu kehtestamine eeldab seega piisavalt täpset regulatsiooni maksumääruse tasandil, leiab ministeerium.

Müügimaksuga maksustamise üksikasju seadusega reguleerida ei saa, sest kohalike maksude kehtestamise eripära kohaselt tuleneb nende detailsem regulatsioon linna- või vallavolikogu maksumäärusest. Ministeerium viitas, et kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab järelevalvet õiguskantsler.

Rahandusministeerium ei näe müügimaksu vastuolu Euroopa Ühenduse õigusega, kuna ministeeriumi hinnangul ei kahjusta see Euroopa Liidu ühtset lisandunud väärtuse maksu süsteemi ega puuduta reeglina piiriüleseid tehinguid.

Käibemaksudirektiivi 2006/112/EÜ artikli 401 kohaselt võib liikmesriik kehtestada mis tahes makse, mis ei ole käsitletavad kumuleeruvate käibemaksudena, kui need ei too liikmesriikide vahelises kaubanduses kaasa formaalsusi piiriületusel.

Liikmesriik ei või kehtestada mitmeastmelist tarbimismaksu, mida nõutakse sisse igas tootmis- ja turustusetapis. Ministeeriumi hinnangul on müügimaks üheastmeline tarbimismaks, mis ei kumuleeru, kuna kaupa või teenust maksustatakse vaid müügil tarbijale.

Vt ka Rahandusministeeriumi vastuse täisteksti siit >>