2009. aasta detsembris asutati äriühingutele kohtuväliste vaidluste lahendamise teenust pakkuv Juriidiline Lepituskoda OÜ. Tegemist on hiljuti jõustunud lepitusseaduse alusel tänases majandusolukorras teretulnud alternatiivse vaidluste lahendamise viisiga – lepitusmenetlus aitab jõuda vaidlustes kiiremini lahenduseni, säästa kulusid ning hoida suhteid ja ettevõtte mainet.

Lepitaja poole pöördumine on riigilõivuvaba ja tasu poolte kokkuleppel. See aitab hoida suhteid ja leida olukorrale lahendusi poolte endi koostöös professionaalsete vahendajate kaasabil.

Lepituskoda toetub oma töös lepitusseadusele, mis jõustus 1. jaanuaril 2009. Arvestades teiste riikide kogemusi leiab lepitus rakendamist juhtudel, kui pooled on huvitatud seniste suhete jätkumisest: nt kestvuslepingud, naabrusvaidlused, ka ettevõtete meeskonnasisesed suhted. Samas on lepitusmenetlus kasutatav ka juhtudel, kui pooled on huvitatud kiirest lahendusest vaidluse lõpetamiseks, et vältida teineteisega kohtumist pikkades ja keerulistes kohtuvaidlustes.

Lepitusseadus määratleb lepitusmenetlust kui poolte vabatahtlikkusel põhinevat tegevust, mille käigus erapooletu isik (lepitaja) toetab lepitusosaliste suhtlust eesmärgiga aidata neil leida vaidlusküsimusele lahendus. Lepitaja võib esitada pooltele lepituse asjaolude ja lepitusmenetluse kulgemise põhjal oma lahendusettepaneku.

Erinevalt kohtu- ja vahekohtumenetlusest puudub lepitajal pädevus langetada poolte suhtes nende tahte vastaselt siduvaid otsuseid. Lepitusmenetluse tulemus on täidetav üksnes juhul, kui pooled on saavutanud kokkuleppe. Lepitusläbirääkimised on erinevalt kohtumenetlusest konfidentsiaalsed.

Vaidluse lahendus vormistatakse poolte soovil kirjalikult või notariaalselt, selle kokkuleppele saab avalduse esitamisega kohtule anda kohtumäärusega täitedokumendi jõu. Poolte vajadusi arvestav ja vastastikku enam kasu toov lepitusmenetlus on poolte rahulolu tõttu paremini vabatahtlikult täidetav.

Mitmed Eesti ettevõtjad on juba avaldanud toetust lepituskoja ideele. NG Investeeringud OÜ juhatuse liige Andres Järving sõnab lepituskoja loomise kohta: „Usun, et ärimaastikku lisandub üks väike nn mootor, mille tulevikku ja olulisust ei tasuks alahinnata. Tema rakendamise tulemusena tekkiv kiirus ja paindlikkus võivad oluliselt turgutada ettevõtlust.“

Lepituskoda sündis juristide ja suhtlemistreenerite koostöös, kellest paljud osalesid 2009. aasta kevadel „Teeme Ära“ projektis. Sellest kasvaski pärast lepitusseaduse eelnõuga tutvumist välja idee „Lepime Ära!“.