| Rahandusministeerium: töötuse kasv on aeglustunud |
 |
 |
| Neljap, 12.Nov.2009 14:48 |
|
Statistikaameti andmetel oli 2009. aasta III kvartalis tööga hõivatud 598 100 inimest. Tööga hõivatute arv oli 62 400 inimese võrra väiksem kui aasta tagasi, mis tähendab hõive 9,4%-list langust. Töötuse määr tõusis III kvartalis 14,6%-ni. Nii tööhõive languse kui ka töötuse kasvu tempo on aeglustunud mõnevõrra kiiremini kui Rahandusministeeriumi suvises majandusprognoosis. Võrreldes II kvartali 9,7%-ga on hõive languse kiirus püsinud, ulatudes III kvartalis 9,4%-ni. Ettevõtjad on leidnud erinevaid võimalusi, kuidas tänastes majandustingimustes kulusid optimeerida, ent olukorra paranedes olla kohe võimelised ka nõudlusele vastama. Selleks on osaliselt vähendatud töötajate arvu, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tõusnud osalise tööajaga töötajate arv. III kvartalis kasvas osaajaga töötajate arv 37,3%, täisajaga töötajate arv vähenes 13%. See annab jätkuvat kinnitust tööandjate paindlikkusele tänastes majandustingimustes. Vaatamata vallandamise lihtsusele soovitakse töötajaid hoida, et tellimuste taastudes oleks vajalike oskustega inimesed kohe olemas. Kõige enam langes hõivatute arv III kvartalis ehituses, töötlevas tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Positiivset mõju avaldasid kinnisvarategevus, info ja side ning kunst, meelelahutus ja vaba aeg. Tööpuuduse määr kasvas III kvartalis 14,6% ja töötute arv suurenes aastaga 102 300-ni. Tööpuuduse määr on nii kõrgele tasemele Eest taasiseseisvumisajal ulatunud vaid 2000. aasta I kvartalis, kuid samal ajal oli tööga hõivatud u 33 000 inimest vähem kui praegu. Vanuserühmadest oli tööpuudus III kvartalis kõrgeim jätkuvalt 15–24-aastaste hulgas, ulatudes 29,2%-ni. Endiselt on tööpuudus kasvanud kiiremini meeste seas. Meeste tööpuuduse määr oli 17 ja naistel 12,2%. Registreeritud töötus ulatus 11,1%. Mitteaktiivsete inimeste arv jäi III kvartalis samale tasemele võrreldes möödunud aasta sama perioodiga. Mitteaktiivsus vähenes õppijate arvu kahanemise tõttu (7900 võrra) ja pensioni tõttu töölt kõrvale jäänud inimeste arvelt (6900 võrra). Õppijate arvule avaldab mõju tööealise elanikkonna vähenemine, mille põhjuseks on sündimuse järsk langus alates 1990-ndate aastate algusest. Mitteaktiivsus suurenes heitunute (5500 võrra) ning rasedus-, sünnitus- või lapsehoolduspuhkusel olevate inimeste (8800 võrra) arvu suurenemise tõttu. Arengud tööturul olid III kvartalis mõnevõrra paremad rahandusministeeriumi suvises prognoosis oodatust. Ettevõtete tellimuste portfelli maht on endiselt tavalisest väiksem kõigis tööstusharudes ja Eesti Konjunktuuriinstituudi indikaatorite põhjal ei ole ka lähikuudel oodata olulist toodangu mahu kasvu. Kuigi Eesti toodete konkurentsivõime on viimastel kuudel paranenud ja toodangu mahu prognoosid on muutunud optimistlikumaks, on tööstuse tootmisvõimsuste rakendatuse tase jätkuvalt madal, mistõttu ei ole toodangumahtude kasvades kohe täiendavat tööjõudu vaja. Kuigi tööpuudus kasvab järgmise aasta keskpaigani ja tööga hõivatud inimeste arv väheneb, on tööturu arengute tempo pidurdumas. Allikas: Rahandusministeerium |