Suvel ilmutas majandus esimesi stabiliseerumise märke, kuid äriringkonnad jäävad ettevaatlikuks väljavaadete suhtes 2010. aastaks ja edaspidiseks, märgib tööandjate Euroopa katusorganisatsiooni Businesseurope’i sügisene majandusülevaade.

Rahvusliku kogutoodangu teise kvartali andmed ja usaldusindikaatorid viitavad majandusaktiivsuse stabiliseerumisele – majanduslangus võib olla lõpule jõudmas. Valitsuste rakendatavad monetaarsed ja fiskaalsed stiimulid majanduse elavdamiseks koos suhteliselt püsiva majanduskasvuga Aasia riikides on lubanud majandusolukorra üldist väljavaadet parandada.

Neile arengutele vaatamata pole Businesseurope’i hinnangul rõõmuhõiseteks põhjust – ikka veel puuduvad eeldused püsivaks kasvuks ja taastumise tee saab olema väga konarlik. Euroopa tööandjate katusorganisatsioon hoiatab, et kohaste vastumeetmete rakendamata jätmine avaldab Euroopa Liidu majanduse kasvupotentsiaalile negatiivset mõju märkimisväärselt pika aja jooksul.

Habras taastumine

SKT positiivse kasvu saavutasid mõningad Euroopa Liidu riigid II kvartalis tänu sellele, et:
1) valitsused, keskpangad ja Euroopa institutsioonid on majanduse turgutamiseks taganud mahukad toetus- ja päästemeetmed;
2) I kvartalis suureks takistuseks olnud varude drastiline vähenemine tootmises ja kaubanduses on lõppemas;
3) arenguriikide majandused, eriti Aasias, on majandustormile edukalt vastu seisnud ja Euroopa ettevõtete ekspordimahud on hakanud taastuma.

Ülevoolavaks optimismiks on paraku vähe põhjust. Vaatamata lühiajalistele paranemismärkidele raskendavad tuleviku kasvuväljavaateid kriisi tagajärjed, mis Businesseurope’i hinnangul jäävad pikka aega mõjutama nii investeeringuid, tööhõivet kui ka avaliku sektori rahastamist.

Eeldatavast äriaktiivsuse kasvust 2010. aastal tööturu olukorra parandamiseks ei piisa. Businesseurope’ liikmesföderatsioonid prognoosivad aastatel 2009–2010 töökohtade kaotust 9 miljonile inimesele, neist 6 miljonile ainuüksi 2009. aastal. Suurimate kannatajate seas nähakse Iirimaad ja Leedut. Selle taustal väheneb eratarbimine käesoleval aastal 1,4 % ja stagneerub aastal 2010.

Businesseurope’i majandusprognoosi kohaselt langeb Euroopa Liidu SKT 2009. aastal 3,9% ja pöörab 0,7%-le kasvule aastal 2010. Töötuse tõusva määra ja tootmise ülevõimsuse taustal on eurotsooni inflatsiooni käesoleval aastal ette näha 0,3% ja järgneval 1,3%.

Businesseurope ennustab majandusele äärmist volatiilsust 2009. aasta teiseks pooleks. Lühiperspektiivis ei välistata isegi H1N1 gripi mõjusid majandusele.

Korrektsioon põhikapitali investeeringute mahtudes jätkub märkimisväärse ülevõimsuse, kapitalile raskendatud ligipääsu ja pankrottide taustal. Äriringkonnad prognoosivad põhikapitali investeeringute langust 10,8% võrra 2009. ja 1,8% 2010. aastal.

Kriisi pikaajalised mõjud

Äriringkonnad on teadlikud kahjust, mida puhkenud kriis võib tekitada Euroopa Liidu majanduse kasvupotentsiaalile. Rootsi ja Jaapani 1990-ndate panganduskriis näitas, et toibumine on võimalik üksnes krediidivoogude taastumise ja kaugeleulatuvate reformide käivitamisel.

Kriisi puhkedes 1990-ndate alguses käivitas Rootsi valitsus – lisaks ulatuslikule ja õigeaegsele sekkumisele finantssektori taastumisprotsessi – struktuursed reformid, mis tõstsid majanduse pikaajalist teovõimet. Algatati pensionireform, lihtsustati kaubanduse regulatsiooni, vähendati sotsiaalseid garantiisid ja töötuabiraha.

Seevastu Jaapani reageering hilines ja osutus halvasti läbimõelduks. Pankadel lubati kaotusi liiga kaua varjata ja reformid kulgesid ülemäära aeglaselt. Selle tagajärjel kannatasid kõige rohkem ettevõtjad, kodused majapidamised ja avaliku sektori rahastamine.

Lahendamata väljakutsed

Rahaturgude stabiliseerumine. Finantsturgude turbulents on ettevõtete ligipääsu kapitalile tunduvalt raskendanud. Kuigi tänu keskpanga otsustavale sekkumisele on laenuraha maksumus langenud, piiravad rahale ligipääsu jätkuvalt laenutingimised ja riskikriteeriumid.

Üldisemas plaanis jääb olukord kriitiliseks, seda eriti väikeste ja keskmiste ettevõtete jaoks. Viimastel kuudel on olukord käibekapitali kättesaadavuse ja võlgade refinantseerimisega koguni halvenenud, ohustades mõningatel juhtudel ettevõtete ellujäämist.

Avaliku rahanduse jätkusuutlikkus. Ettevõtjaid mõjutab üha enam avaliku rahanduse areng Euroopa Liidus. Lähitulevikus annab üha rohkem tunda rahvastiku vananemine. Selle taustal peavad valitsused tõsiselt pühenduma avaliku sektori ümberstruktureerimisele ja reformidele, mis edendavad sotsiaalseid süsteeme ja nende jätkusuutlikkust.

Ettevõtjate arvates kavatsevad valitsused olukorda kõige tõenäolisemalt parandada käibemaksumäära tõstmise ja CO2-maksude (kvootide) kehtestamisega. Samal ajal peavad äriringkonnad kõige tõhusamateks meetmeteks avaliku sektori vähendamist ning töö- ja kaubandusturu reforme.

Struktuursed reformid kasvu edendamiseks ja töökohtade loomiseks. Jätkusuutliku taastumise eeldusteks on struktuurreformid, mis toetavad investeeringuid, ettevõtlikkust ja innovatsiooni, ning käivad käsikäes töökohtade loomise ja jätkusuutliku rahandusega.

Kapitali väljavoolu riski vähendamise asemel soovitab Businesseurope avardada kapitali sissevoolu võimalusi. See aitab kaasa majandustegevuse laiendamisele, piirab protektsionismi riske ja soodustab avaliku sektori tulubaasi taastumist.

Samuti peavad valitsused kasutusele võtma meetmed, mis ennetavad kõrge töötuse taseme muutumist pikaajaliseks töötuseks, edendavad majanduse taastumiseks vajalikku haridust ja erialaseid oskusi ning julgustavad inimesi tööturul rohkem osalema.

Värskete visioonide aeg

Äriringkonnad ootavad poliitikutelt pühendumust avatud turu põhimõtetele ning hädavalikele reformidele, mis tugevdavad Euroopa kasvupotentsiaali ja töökohtade loomise võimet kriisi möödumisel.

Euroopa Komisjoni presidendile Jose Manuel Barrosole saadetud kirjas esitasid Businesseurope’i president Jürgen Thumann ja tegevdirektor Philippe de Buck taastumise põhiprioriteedid Euroopa otsustajatele:

• parandada finantssüsteemi ja taastada laenuraha liikumine
• käivitada investeeringuid ja innovatsiooni soodustavad reformid
• luua tõhus strateegia toimetulekuks avaliku sektori ülemäärase puudujäägiga
• edenda tööhõivet ja haridust vananevas ühiskonnas
• luua konkurentsivõimeline kliima- ja energiastrateegia
• Businesseurope’i aktiivsel osalusel koostada kõikehõlmav rahvusvaheline tegevuskava

Businesseurope’i kava kohaselt tuleb soovitatud poliitikaid rakendada nii rahvuslikel kui ka Euroopa Liidu tasandil ning koordineerida neid kui kasvustrateegia osa, laiendades ja täiustades kehtivat Lissaboni strateegiat.

Businesseurope’i sügisest majandusprognoosi vt siit >>