| Tööandja haigushüvitis on põhiseadusega vastuolus |
|
|
|
Töötervishoiu ja tööohutuse seadusega kehtestati alates 1. juulist 2009 haigushüvitiste maksmise uus kord, mis asendab osaliselt ravikindlustuse seaduses senikehtinud haiguslehtede hüvitamise korda. Keskliit pöördus mais õiguskantsleri poole, paludes tal kujundada oma seisukoht, kas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) § 122 on põhiseadusega kooskõlas. Tööandja haigushüvitis paikneb väljaspool ravikindlustussüsteemi. See haigushüvitis on sätestatud 1. juulil 2009 jõustunud TTOS-i §-s 122, mille lõike 1 kohaselt maksab tööandja töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse 4.–8. päeva eest 70% töötaja keskmisest töötasust. Ravikindlustuse seaduse § 56 lõikesse 1 jääb säte, mille järgi tekib kindlustatud isikul üldjuhul õigus saada ravikindlustuse haigushüvitist alates töö- või teenistuskohustuse täitmisest vabastuse 9. päevast. Õiguskantsleri hinnangul ei reguleeri TTOS § 121 piisavalt selgelt, millistel isikutel on õigus tööandja haigushüvitist saada. Samas ei nähtu sättest, mida saab tööandja teha, kui tal tekib põhjendatud kahtlus väljastatud haiguslehe õigsuses või muude ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud asjaolude esinemises. Seega ei vasta kirjeldatud olukord õigusselguse põhimõttele. Tegemist ei ole ka pelgalt normitehniliste puudustega, mis oleksid ületatavad erinevate õigusaktide tõlgendamise teel. Reguleerimata on, millised õigused ja kohustused on tööandjal haiguslehtede põhjendatuse kontrollimisel ja millises ulatuses võib töötajate delikaatseid isikuandmeid töödelda ilma nende nõusolekuta. Õiguskantsler leidis samuti, et vastuolu põhiseadusega esineb ka selles osas, milles ei kohelda 4.–8. haiguspäevani haigushüvitiste osas võrdselt kõiki neid ravikindlustatud isikuid, kellel on õigus saada haigushüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Läbiviidud menetluse põhjal kujundatud seisukohtadest lähtudes soovitab õiguskantsler sotsiaalministril täiendada TTOS § 121 regulatsiooni, et kõrvaldada sealt väljatoodud puudused. |




