Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu tegi 9. septembril valitsusele ettepaneku muuta kehtivaid eurotoetuste jagamise põhimõtteid ning suunata täiendavalt vähemalt 3 miljardit krooni majanduskeskkonna arenguks ja ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, sest majanduskriisist saavad ühiskonda välja tuua ainult ettevõtjad.

„Tööandjate keskliit on järjepidevalt seisnud selle eest, et eurorahad tuleks maksimaalselt suunata majandusarengusse, eelkõige tootlikkuse tõstmiseks ja ekspordivõime kasvatamiseks,” ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi.

„Kui struktuurfondide jaotamise kava kolm aastat tagasi ette valmistati, arvasid paljud, et ettevõtluskeskkond majandusbuumi tingimustes toetust ei vaja,” täiendas Veskimägi. „Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks jäid tähelepanuta ja suurem osa eurorahast planeeriti avaliku sektori investeeringuteks. Tänaseks on olukord muutunud ja avalik sektor ei ole mitmes valdkonnas olnud suuteline eurorahasid kasutusele võtta. Need rahad tuleks suunata ettevõtluse arenguks, kuna vajadus uute investeeringute teostamiseks on põletav.”

Tööandjate keskliidu volikogu tegi valitsusele ettepaneku sihistada ümber kehtiv Euroopa Liidu struktuuritoetuste süsteem ja suunata täiendavaid ressursse (vähemalt 3 mld kr) ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks nende valdkondade arvelt, kes seni on eurorahade kasutamisel olnud põhjendamatult aeglased või kes ei ole väljamakseid seni veel teinud. Keskliidule teadaolevalt on rahade kasutamisega probleeme eelkõige kohalikes omavalitsustes ja keskkonnaobjektidel.

Tööandjate hinnangul tuleb ühtlasi kiiresti ümber hinnata infrastruktuuriobjektidele ette nähtud välisvahendid, mis vabanevad seoses ehitushindade langusega ja suunata need vastavatesse valdkondadesse ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks.

Tööandjate keskliidu ettepanek täiendava ressurssi kohta:

• tööstusettevõtete tehnoloogiainvesteeringute meetmele (aastane minimaalne vajadus 500 mln kr)
• teadus- ja arendustegevuse projektidele (u 500 mln kr)
• eksporditurunduse meetmele (u 300 mln kr)
• korterelamute energiasäästu meetmele (u 800 mln kr)
• noorte innovaatiliste ettevõtete meetmele (u 500 mln kr)
• suure mõjuga investorite toetusskeemile (u 400 mln kr)