Sotsiaalminister Hanno Pevkur tutvustas tööandjate keskliidu volikogu koosolekul uut riiklikku kava tööpuuduse vähendamiseks ja töötute tööle aitamiseks aastatel 2009–2010. Sotsiaalministeerium suunab Euroopa Sotsiaalfondist ettevõtlusesse töötuturu olukorra parandamiseks kahe aasta jooksul üle miljardi krooni, mis on ainuke võimalus aidata ettevõtetel uusi töökohti luua. Tööandjate hinnangul on tegemist praeguses olukorras kindlasti vajaliku sotsiaalse meetmega, mis ei lase inimestel tööturust võõrduda, kuid mille rakendumine võtab aega.

Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa ühistööna valminud kava kohaselt suunatakse oktoobrist kuni järgmise aasta lõpuni tööhõiveprogrammi kokku üle 700 miljoni krooni, mis peaks prognooside kohaselt juurde tooma üle 5000 reaalse töökoha. Palgatoetuseks on kavas planeeritud 94 miljonit krooni.

Pevkur peab kavandatavaid muudatusi nii seadustikus kui ka rahastamises väga oluliseks just uute töökohtade tekkimisel. „Riik on ka seni panustanud töötute täiendkoolituseks ja töölerakendamiseks märkimisväärseid summasid. Kui me lisame kavandatavale 700 miljonile kroonile selle aasta tegevusteks planeeritud umbes 400 miljonit krooni, toetab riik töötute ümberõpet ja töökohtade loomist kahe aasta jooksul kokku üle miljardi krooniga” selgitas minister.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi sõnul on väga positiivne, et just nüüd, kus majandus hakkab näitama esimesi positiivsuse märke, aitab riik ettevõtjatel uusi töökohti luua. „Tänases majandusolukorras tõstan esile palgatoetuse senisest suurema kasutamise meetmeid. Palgatoetus, mida makstakse ettevõtjale pikaajalise töötu töölevõtmisel, on vägagi arvestatav abi uue töökoha loomisel. Usun, et paljud ettevõtjad teevad töötukassaga koostööd, et luua uusi töökohti ja selle kaudu majandust elavdada,” märkis Kriis. Tema sõnul aitaks palgatoetus kõige rohkem väiksemaid firmasid, samuti teenindus- ja tööstusettevõtteid, kus palgad moodustavad arvestatava osa kuludest.

Tööandjate keskliidu volikogu esimehe Enn Veskimäe sõnul on pakkus keskliit tööturu abipaketi välja juunis majanduse elavdamise ja tööhõive suurendamise meetmete hulgas. „Lisaks valitsuskulude kärpimisele nõuame kindlasti ka, et vaadataks ümber Euroopa Liidu struktuurifondide toetused,” märkis ta.

Veskimäe hinnangul on riikliku kava näol tegemist eelkõige sotsiaalse abiga kriisi ajaks, mis on kindlasti vajalik. Sotsiaaltöökohad luuakse suhteliselt ajutiseks, enamik neist on mõeldud lihttöölistele, kuid mingi osa puudutab ka kõrgemalt harituid.

„Soomes tekkis lama ajal samuti suur tööpuudus, kuid paljusid ei suudetud tagasi hõivesse suunata. Seetõttu arvangi, et Pevkuri plaan teenib eesmärki,” lausus Veskimägi. Tema sõnul on aga selge, et päevapealt kava rakendada ei saa ja ettevõtjatele kaasnevad sellega tõukefondide rahade ümbersuunamised. „Meie ettepanek oleks struktuurifondide raha suunata eelkõige eksportivale ettevõtlusele, kust saab tekitada ka uusi töökohti,” arutles Veskimägi.

Kavandatavate muudatuste kohaselt võimaldab palgatoetus rakendada senisest rohkem tööta jäänud inimesi. Samuti suurenevad tööpraktika eest makstavad stipendiumid ja oluliselt väheneb töötute abistamise bürokraatia. Selleks, et tööturukoolitus vastaks enam töötu vajadustele ja teenust saaks senisest paindlikumalt osutada, on kavas piloteerida õpipoisi-koolituse vormi ja koolituskaarti kui täiendavat tööturukoolituse rahastamise skeemi. Lisaks kavandab töötukassa uusi tegevusi, sh mobiilse nõustamise sisse viimist, e-teenuste arendamist jm.

Vastavalt tööturuteenuste ja -toetuste seadusele saab ettevõtja töötukassalt taotleda 50-protsendilist palgatoetust uuele töötajale, kes on olnud töötuna registreeritud 12 kuud. Uue riikliku kava kohaselt väheneb toetuse nõuetes tööhõivest väljasoleku aeg 9 kuuni, seejuures peab inimene olema töötuna registreeritud vähemalt 3 kuud.

Toetussüsteem jääb palkade suhtes samaks, sest maksimaalne summa, mida töötukassa tööandjale hüvitab, jääb miinimumpalga piiresse ehk 2009. aastal 4350 kroonile. Hüvitamisele kuuluks pool töötaja palgast. „Kui tööandja võtab lihtsamaid töölisi endale 6000-kroonise kuupalgaga, siis võiks reaalselt rääkida 5000 täiendavast töökohast,” märkis Pevkur.