Missugused õigused on tööandjal, kui töötaja esitab ilma igasuguse põhjenduseta lahkumisavalduse, lahkub töölt päevapealt ja tööle enam ei ilmu, selgitab tööinspektsiooni tööinspektor-jurist Heli Ojavee.

Kui töötaja esitab ülesütlemisavalduse n-ö päevapealt lahkumiseks ja mingeid mõjuvaid põhjusi selleks esile ei too, on tegemist korralise ülesütlemisega, millest töölepingu seaduse § 98 lg 1 kohustab ette teatama 30 kalendripäeva ja katseajal 15 kalendripäeva.

Töösuhe lõpeb ühepoolse tahteavaldusena sel kuupäeval, mis kirjas, tööandjal ei ole võimalik töötajat kinni hoida ega sundida teda kuu aega edasi töötama.

Etteteatamistähtaega järgimata jätmine on tööandja huvidega mittearvestamine ja seaduse eiramine. Seetõttu on tööandjal võimalik saada töötajalt hüvitist ulatuses, mis ta lahkumisest vähem ette teatas. Töötaja peab tööandjale maksma hüvitist, mis võrdub tema töötasuga, kui ta oleks etteteatamise ajal töötamise korral saanud.

Tööandja ei tohi omaalgatuslikult töötaja saadaolevat lõpparvet kinni pidada või vähendada. Töölepingu seaduse § 78 lõige 1 kohaselt on tööandjal vajalik saada töötasust kinnipidamiseks töötaja nõusolek kas kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Nõusoleku mittesaamisel on tööandjal õigus nõudeõiguse realiseerimiseks pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse.

Allikas: Postimees, Tarbija24