71% eurooplastest on teadlik, et Euroopa elanikkond vananeb, kuid ainult 42% muretseb selliste arengute pärast, nähtub Eurobaromeetri värskest uuringust, mida Euroopa Komisjon esitles alanud toimekale vananemisele ja põlvkondade üksmeelele pühendatud aasta puhul.

Ühiskondlik arvamus vastandub teravalt poliitikutele, kelle jaoks on rahvastiku vananemine suur väljakutse. Enamiku vastajate hinnangul mängivad 55-aastased ja vanemad ühiskonna võtmevaldkondades olulist rolli. Üle 60% usub, et pärast pensioniea saabumist peab olema lubatud töötamist jätkata ja üks kolmandik kinnitab, et nad ise sooviksid kauem töötada. Üllatav on, et mida rohkem vastajate endi vanus pensionieale läheneb, seda tõenäolisemalt jagavad nad eelpooltoodud seisukohti – erinevalt nooremast põlvkonnast.

Eurobaromeetri uuring hõlmab viit valdkonda: üldine arusaam east ja vanematest inimestest; vanemad inimesed töökohal; pensionile jäämine ja pension, vabatahtlik töö ja eakate toetamine ning vanuse-sõbralik keskkond.

Uuring näitab, et mõistete „noor“ ja „vana“ sisustamine erineb riigiti märkimisväärselt. Maltal, Portugalis ja Rootsis peetakse nooreks alla 37-aastasi inimesi, samal ajal Küprosel ja Kreekas on inimene noor kuni 50. eluaastani. Keskmiselt usuvad eurooplased, et noored on nad ligi 42. eluaastani ja vanaks saavad vahetult enne oma 64. sünnipäeva. Meeste arvates algab vanadus keskmiselt 62,7 aasta vanuses, naised leiavad, et vana on 65-aastane inimene.

Ainult üks kolmest eurooplasest nõustub ametliku pensioniea tõstmisega 2030. aastaks, kuigi paljudes liikmesriikides on see selge poliitiline prioriteet. Siiski on olemas tugev toetus (61%) ideele, et inimesed peaksid saama töötamist jätkata ka pensioniea saabudes. 53% ei toeta kohustusliku pensioniea kehtestamist, kuid siinjuures ilmnevad liikmesriikide vahel väga suured erinevused.

Kuigi tüüpiline pensioniiga on 65 aastat, väljus keskmine eurooplane 2009. aastal tööjõuturult oli umbes 61,5 aasta vanusena. 42% eurooplastest usub, et on võimelised tegema oma praegust tööd ka üle 65 aasta vanuselt, samal ajal kui 17% eeldab, et nad on sunnitud enne 60-aastaseks saamist oma praeguselt töökohalt lahkuma. Kolmandik eurooplastest soovib töötamist pärast pensioniea saabumist jätkata ning peaaegu kahele kolmandikule meeldib idee jätkata osalise pensioni ja osaajatööga.

Toimekas vananemine ei seisne ainult töötamises. Umbes veerand eurooplastest (sh üle 55) kinnitavad, et tegelevad vabatahtliku tööga. Vähem levinud vabatahtlike traditsiooniga riikides on suurem osa vastanutest enda sõnul aidanud või toetanud inimesi, kes ei kuulu nende leibkonda. 36% üle 55-aastastest eurooplastest tunnistab, et neid on toetatud. 15% üle 55-aastastest hoolitseb vanema pereliikme eest ja 42% on seda teinud minevikus.

Allikas: Euroopa Komisjoni 13.01.2012 pressiteade

Samal teemal vt ka Ligi pooled Eesti inimestest on mures rahvastiku vananemise pärast