25. novembril toimus Luual ettevõttepraktikate seminar. Peaesinejad olid Euroopa kutseõppe arenduskeskuse Cedefop ekspert André Huigens Hollandist Wellantcollege’st, Soome maastikuehitajate liidu president Hen­rik Bos ja Jan van der Wiele Wellantcollege’st. Kogemusi jagasid Kuressaare ametikool ning Euroopa maastikuehitajate liidu juhatuse liikmed Belgiast, Prantsusmaalt, Saksa­maalt ja Ungarist. Osalesid metsanduse, aianduse ja loodusturismi tööandjad. Seminar toimus ESF-i projekti „Ettevõttepraktikate süsteemi arendamine Luua metsanduskoolis” osana.

Peamine sõnum, mida Eesti tööandjatele edastati, oli lihtne: kui tahate rahuldavat tulemust, tuleb ka panustada ja võtta vastutus. „Kuna kõiki asju ei saa koolis õppida, peab tööandja võtma vastutuse,” ütles Henrik Bos. „Uued töötajad tulevad koolidest, järelikult tuleb koolidega koostööd teha, et õpilased saaksid ka ettevõttepoolse ettevalmistuse.”

„Konkurente ei ole tarvis karta,” lisas André Huigens vastuseks tööandjate tavapärasele hirmule ärisaladuste lekkimise kohta. „Inimesi ega ettevõtteid ei ole võimalik kopeerida. Istudes oma ettevõtte otsas nagu kana pesal, võib oks, millel pesa on, murduda – ainus ettevõte valdkonnas ei jää ellu. Kui valdkond areneb ja lisandub uusi häid töötajaid, tulevad ka tellimused ja raha – järelikult läheb teilgi paremini.”

„Mina olen igati avatud ja räägin küsijatele alati, mida nad teada tahavad,” toetas Henrik Bos, kes on ühtlasi VRJ Wester Finland Ltd. juht. „Mida annab ettevõttele praktikantide koolitamine? Töötajaid õpetab see oma ametit uutmoodi mõtestama – tuleb seda ju võõrale tutvustada. Tööandjale on kasulik oma ettevõtet laiemalt tutvustada.”

Välispraktikate kohta arvas Benrd Frantzen Saksamaalt: „Välispraktikal käimine ja nägemine, kuidas mujal asjad käivad, annab õpilastele perspektiivi. Tagasi tulles loovad nad oma firmad ning võivad muuta kogu maa palet.”

Eesti oludes on praegu pigem kahtlus, kas välismaal praktikal käinud õpilased enam meie tööandjate juurde tulla tahavadki. Kuni tööjõud on odav ning tööandja näeb praktikandi õpetamises vaid kohustust, võib juhtuda, et ettevõtted jäävad ilma mitte ainult praegustest, vaid ka tulevastest töötajatest.

„Oluline on teha vahet kahel asjal,” rõhutas Henrik Bos. „Tööl õppimine ja õppimine töö käigus. Esimesel juhul maksan ma noorele palka ja tema teeb, mida ma nõuan. Aga kui õpilane tuleb koolist, et töö käigus õppida, pean teda õpetama, et ta saaks minu juurest seda, mida tema õpingud nõuavad, aga palka ma talle ei maksa, kuna see on õpingute osa. Loomulikult võib siin olla erinevusi maade ja isegi firmade vahel.”

Küsimusele, kas ettevõttele õpilaste koolitamise eest makstakse, õpetamine nõuab ju aega ja ressurssi, oli Bosi vastus lühike: „Ei. See on missioon!”

Meie põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialisti Liina Kaljula sõnul on põllumajandusettevõtetele olemas PRIA makstav praktikatoetus. HTM-i kutse- ja täiskasvanuosakonna peaekspert Rita Siilivask leidis, et riik koolipidajana peab looma koostööd soodustava keskkonna ja tagama õigusliku raamistiku, et koolide ja ettevõtete koostöö sujuks tõrgeteta.

Allikas: Õpetajate Leht