• viia valitsussektori eelarve struktuursesse ülejääki hiljemalt 2014. aastaks, kasvatada reserve ning viia eelarve tasakaalu nõu eelarve baasseadusesse;
• koondada valitsussektori juriidiliste isikute vahendite arveldamine ja haldamine riigikassasse;
  arendada jõuliselt e-riiki ja e-teenuseid ning katta Eesti ülikiire internetiühendusega;
• vähendada riigiametnike arvu seoses uute tehnoloogiate ning tõhusama töökorralduse kasutamisega;
  lähtuda mistahes ärikeskkonna muudatuste kavandamisel õiguskindluse ja vastava valdkonna ettevõtluse esindajate kaasamise põhimõttest;
• arendada Eesti lennuühendust kõigi suuremate Euroopa ärikeskustega;
• investeerida maismaa transpordivõrkudesse (Via Baltica, Rail Baltica, Tallinn–Peterburi rongiliiklusesse, Tallinn–Tartu neljarealisse maanteesse jne);
• suunata Arengufondi, EAS-i, Kredexi ja PRIA kaudu makstavad toetused peamiselt alustavatesse ja eksportivatesse ettevõtetesse;
• lahendada piiriületusprobleemid Venemaaga peetavatel kõnelustel, samuti veolubade küsimus;
• sõlmida võimalikult paljude riikidega topeltmaksustamise vältimise ja investeeringute kaitse lepingud;
• välisteenistuse kaudu toetada Eesti ettevõtteid aktiivsemalt välisturgudele sisenemisel ja seal tegutsemisel;
• arendada praktilisi ja konstruktiivseid heanaaberlikke suhteid Venemaaga;
• pakkuda Ida-Virumaa pikaajalise töötuse leevendamiseks EAS-i kaudu individuaalseid mahukaid tööstusinvesteeringute toetuspakette, mis aitaksid luua uusi töökohti.

2.            Tööturupoliitikas:

• vastavalt tööturu olukorrale jätkata ja arendada aktiivseid tööturumeetmeid, muu hulgas palgatoetust, tööpraktikat, ettevõtluse alustamise toetust, erialase ettevalmistuseta inimeste koolitamist jmt;
• parandada töötukassa võimet aidata inimesi uue töökoha leidmisel, pakkudes kiiremat teenust, ajakohaseid IT-võimalusi ja personaalsemat lähenemist;
• soodustada välistudengite ja tippspetsialistide Eestisse tulekut, aga seista vastu väheste oskustega võõrtööjõu massilisele sissetoomisele;
• analüüsida töölepingu seaduse senist mõju “eesmärgiga suurendada tööturu turvalist paindlikkust”;
• vähendada eriseisundi ja -õigustega riigiametnikke, ühtlustada nende hüved erasektoriga, muuta avalik teenistus dünaamilisemaks;
• toetada pikka aega lastega kodus olnud emade tööturule tagasipöördumist;
• luua uusi võimalusi kohtule alternatiivsete menetluste rakendamiseks.

3.            Maksupoliitikas:

• jätkata lihtsa ja ettevõtlikkust soodustava ühetaolise üksikisiku tulumaksuga;
• välistada astmelise tulumaksusüsteemi kehtestamine;
• säilitada tulumaksuvabastus ettevõttesse tagasi investeeritud kasumilt;
• langetada tulumaksumäära 20%-le 2015. aastast;
• kaotada erisoodustusmaks tööandja poolt töötaja tasemesoolitusse tehtud kulutustelt;
• vähendada töötuskindlustusmakse määra alates 2013. aastast;
• seada sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osale 4000-eurose lae 2014. aastast;
• välistada automaks;
• rakendada täiendavaid abinõusid võitluses maksupettuste ja maksudest kõrvalehiilimisega.

4.            Hariduspoliitikas:

• pöörata enim tähelepanu inimeste hariduse ja kutseoskuste tõstmisele, mis võimaldavad neil tööturul taotleda paremaid tingimusi ja palka;
• tagada, et kutsekoolilõpetaja peab kooli lõpuks suutma omandada tööandjaid rahuldava kutsekvalifikatsiooni;
• tagada õpilastele võrdne juurdepääs kvaliteetsele kooliharidusele, keskenduda hariduse sisule ning kujundada Eestile
• sobivaim koolivõrk;
• toetada maakonnagümnaasiumide väljaarendamist kõigis maakonnakeskustes nn puhta gümnaasiumina, vajadusel riigigümnaasiumina;
• soodustada üld- ja kutsehariduslike õppeasutuste koostööd ning luua enesetäiendusvõimalusi kutsehariduse läbinutele, kes soovivad minna kõrgkooli;
• tagada noortele karjääriõppe ja -nõustamine üldharidus-, kutse- ja kõrghariduse tasemel;
• suurendada riiklikku tellimust riiklikele kõrgkoolidele 40% ja muuta selle jaotust;
  käivitada alates 01.01.2015 vajaduspõhine õppetoetuste süsteem ja viia sisse õppeedukust arvestavad riiklikud stipendiumid;
• pakkuda rahvusvaheliste tippspetsialistide lastele koolitusvõimalus Euroopa Koolis, Tallinna Inglise Kolledžis ja Miina Härma Gümnaasiumis;
• jõuda teadus- ja arendustegevuse rahastamisel 3%-ni SKT-st, sealhulgas erasektori osaluseni vähemalt 2/3 ulatuses sellest;
• tõsta elukestvas õppes osalevate täiskasvanute osakaalu ühiskonnas 12%-lt 20%-le.

5.            Sotsiaalpoliitikas:

• luua tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteem, mis "motiveerib töötajaid hoolima oma tervisest ja tööandjaid pakkuma oma töötajaile tervislikku töökeskkonda“;
• laiendada kindlustustegevust oluliselt enam ka tervisest ning ajutisest või alalisest töövõimetusest ja maksejõuetusest tulenevatele riskidele;
• väärtustada sotsiaalselt aktiivset elu, „mis tagab pensionile jäädes suuremad sissetulekud ning loob kõigile võimaluse töötada nii kaua, kui ise soovitakse“;
• viia koos tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse reformiga läbi eri- ja sooduspensionide reform.