„Tõenäoliselt on igal rahval ütlus selle kohta, mis kutsub tervet asja mitte parandama. Seepärast jälgin murega töötukassa reservide ja töötuskindlustuse maksemäära ümber kujunenud vastasseisu, mis on seadnud küsimärgi alla kogu organisatsiooni edasise staatuse ja juhtimismudeli,“ ütles president Toomas Hendrik Ilves 31. jaanuaril Eesti Töötukassat külastades.

Ilves kutsus valitsust, tööandjate organisatsioonide ja ametiühingute esindajaid üles vastastikusele austusele ja kompromissidele. Tema sõnul ei jäta töötukassa võimalik riigistamine küll töötuid raha ja koolituseta, kuid kahjustaks siiski sotsiaalpartnerite koostöötahet ja usaldust.

Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul on pall tööandjate väravas, kuna riik on neid korduvalt ühise laua taha tagasi kutsunud. Tööandjate keskliit ei näe sellel aga mõtet, kuna töötukassa nõukogu otsustusõigust on kärbitud. Tuline vaidlus on sundinud tööandjaid ja ametiühinguid oma esindajaid nõukogust tagasi kutsuma. Nendeta on aga töötukassa nõukogu teovõimetu ega ole selle aasta eelarvet veel vastu võtnud. 15. aprillil lõpevad ka töötukassa juhatuse volitused.

„Kui patiseis jätkub, on sellel katastroofilised tagajärjed,“ märkis riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees Margus Tsahkna. „Ilma juhatuseta on töötukassa sisuliselt töövõimetu ja see tähendab juba otseselt pea 50 000 tööd otsiva inimeste teenuste võimalikku peatumist,“ selgitas ta.

Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas eelmisel nädalal töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis annaks valitsusele õiguse kinnitada töötukassa eelarve olukorras, kus töötukassa nõukogu ei ole seda tähtajaks teinud. Ametiühingute keskliidu juhi Harri Taliga sõnul oleks see aga selge loobumine senisest mudelist.

"President ütles selgelt välja, et olukord, mis on toimiva süsteemi muutmisel tehtud, on väga halb. Valitsus on läinud muutma toimivat süsteemi ja sellega kutsunud esile konflikti," nentis Taliga.

KOMMENTAARID

Margus Tsahkna
riigikogu sotsiaalkomisjoni esimees

President, nii nagu ka riigikogu, ei ole otseselt töötukassa nõukogu osaline. Ka sotsiaalkomisjon kutsus nõukogu osalisi uuesti ühise laua taha istuma, kuna sotsiaaldialoogi, mis aastate jooksul üles ehitatud, ei tohi kergekäeliselt nurka visata. Dialoog tähendab kõigi osaliste head tahet – mitte ultimatiivset käitumist – ja ma loodan, et see on olemas.

Riigikogu sotsiaalkomisjon algatas töötuskindlustuse seaduse muutmise, mis annaks varuvariandi selliseks olukorraks, kui töötukassa nõukogu osalised ei suuda otsustusvõimet taastada. See seadusemuudatus ei puuduta töötuskindlustuse maksemäära ega töötukassa varade haldamist. Meie ülesandeks on tagada kümnetele tuhandete tööd otsivate inimestele riigi abi töö otsimisel.

Ma nõustun presidendi seisukohaga, et kõigi tööturu osaliste huvides on taastada omavaheline dialoog. Praeguse olukorra jätkudes kannatavad eelkõige kõige nõrgemad ehk tööd otsivad inimesed ja nende perekonnad.

Tarmo Kriis
tööandjate keskliidu juhataja

Nõukogu töö taastamiseks on vajalik, et töötukassat käsitletakse autonoomse avalik-õigusliku isikuna, kel on õigus kujundada tööturupoliitikat. Praegu ei peetud seda isegi vajalikuks seadusesse sisse kirjutada.

See on töötukassa autonoomia riivamine ja sellisel juhul pole nõukogu vaja. Kui nõukogu autonoomiat ei taastata, siis pole mõtet koos käia – pigem tasuks kogu süsteem riigistada ja juhtida seda otse rahandus- või sotsiaalministeeriumist. Töötukassa loodi avalik-õigusliku juriidilise isikuna selleks, et kaasata sotsiaalpartnereid ning anda nõukogule mingi iseseisev otsustuspädevus, seda on aga pidevalt vähendatud.

Ühise laua taha istumine ei ole lihtsalt formaalsus, sellega kaasnevad nõukogu liikmetele ja organisatsioonidele ka selged nõuded. Tänaseks on nõukogu õigust oma varalist olukorda kujundada pärsitud ja avalikult on välja öeldud, et töötukassa ega haigekassa ei peagi olema autonoomsed organisatsioonid. Sellisel juhul ei ole aga ühtegi põhjust, miks tööandjad peaksid sinna kuuluma.

Allikas: Postimees 01.02.2012

FOTO: Annika Haas (Delfi/Eesti Ekspress)