Euroopa on alles majanduskriisi keskel ja olukord nii tööjõu kui ka majanduse osas läheb paremaks alles 2014. aastal, leiti 25.–27. novembril Itaalias Torinos toimunud sotsiaalpartnerite kriisifoorumil, mida rahastas Euroopa Liit. Foorumi eesmärk oli vahendada nii tööandjate, töövõtjate kui ka valitsuste esindajate suhtlust tööküsimustes, arendada sotsiaalset dialoogi ja leida lahendusi, kuidas pehmendada kriisi mõju nii töötajatele kui ka tööandjatele.

90 osavõtjat 30 Euroopa riigist olid põhiliselt kolmepoolselt esindatud. Samuti võtsid foorumist osa ka mõned eksootilised riigid nagu Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika. Eesti tööandjaid esindas seal keskliidu kutsel Rimi Eesti Food AS-i personalijuht Õrne Lainde.

Foorumil rõhutati üsna palju konflikti vajalikkust olukorra parandamiseks. Ettevõtete ümberstruktureerimine ja kulutuste vähendamine on kaasa toonud drastilisi tagajärgi. Ainuüksi Euroopas koondati 2009. aasta I kvartalis 220 000 töökohta. Kõige rohkem kannatanud valdkond oli finants, autode tootmine ja jaekaubandus. Enim kaotasid töö inimesed Inglismaal, Poolas, Saksamaal ja Prantsusmaal.

Suuremates muutustest ülevaate andnud Euroopa fondide esindaja Stravourla Demetriades peatus pikemalt töötusel. Euroopa töötute suurema osakaalu moodustavad 15–24 aastased noored, kõrgeim oli töötus Hispaanias ja madalaim Hollandis (juuli 2009). Eraldi märkis Demetriades ära, et näiteks Eesti peaks töötasu maksmisel rohkem keskenduma suuremale põhipalgale ja vähem töötaja sooritustest tingitud lisatasule.

Hiljutised arengud majanduses kinnitavad, et tööturgu reguleerivad seadused, süsteemid ja ametkonnad etendavad väga olulist rolli. Samal ajal toob kriis välja olulisemad kitsaskohad töösuhteid reguleerivates seadustes ja ametkondades. Tööinspektsioonide tegevust ning mõju töötajatele ja ettevõtjatele kirjeldas üsna põhjalikult tööinspektsiooni spetsialist Maria Luz Vega, kes rõhutas inspektsioonide rolli nii tänases kui ka üldises majandussituatsioonis.

Tööinspektsioonide oskuslik ja efektiivne töö peaks ideaalis parandama töötajate tervist. Tööinspektsioonide nii administratiivne kui ka järelevalve roll teevad tööinspektoritest Vega sõnul töömaailma võtmeisikud. Majanduslangus on tööinspektsiooni rolli veelgi rõhutanud – tööinspektorid ei ole enam lihtsalt füüsilised kehad, vaid peavad kindlustama oma efektiivse tööga paremad töötingimused, ohutuma töökoha ja järelikult annavad tooni ka töösuhetes üldiselt.

Tööturu areng sunnib tööinspektsiooni olema paindlikum ja oma kompetentsi vastavalt uutele väljakutsetele kiiresti suunama. Kreekas 2009. aastal jõustunud uus seadus suurendas inspektorite arvu ja see tugevdas tööinspektsiooni positsioon riigis. Sarnaseid näiteid on tuua paljudest riikidest, mis on seadusandluse kaudu tööinspektsioonide rolli oluliselt tugevdanud.

Steffen Lehndorff Duisburgi Ülikoolist hindas globaalse kriisi mõju Saksamaale tugevamaks kui Euroopa Liidu liikmesriikides keskmiselt. Töötuse määr jääb seal 8% piiresse. Kriisiaegne segadus kahjustas Lehndorffi arvates ametiühinguid, mis kaotasid märkimisväärselt liikmeid ja selle tõttu ka oma jõudu. Väga suured olid erinevate sektorite palgakäärid.

Palju pühendas Lehndorff aega Saksamaal kasutusel olevale lühendatud tööaja süsteemile (Kurzarbeit). Majanduslanguse ajal töötunde reguleeriv skeem – mida on samm-sammult täiendatud – võimaldab tööaega lühendada 10–100%. Maksimaalset võib lühendatud tööaega kasutada 24 kuud. Need tunnid, millal töötaja tööd ei tee, kompenseeritakse kokkulepitud summade osas Eesti mõistes Töötukassa poolt ja teatud osa jääb kanda tööandjal.

Tööaja lühendamisest kui ühest võimalikust variandist töötaja ja ettevõtja olukorra parandamisel rääkis ka Jason Heyes Birminghami ülikoolist. Heyes rõhutas läbirääkijate olulist rolli kolmepoolsetes suhetes, tema sõnul on head läbirääkijad nagu arhitektid.

Foorumil osalejad otsisid koos vastuseid küsimustele, kuidas on kriis mõjutanud töötajaid ja ettevõtjaid igaühe enda riigis. Kuigi Baltimaade ja sealhulgas Eesti töötuse määr on Euroopa Liidu üks kõrgemaid, on probleemid teiste riikidega võrreldes üsna sarnased ja ka võimalike lahenduste osas võis tunda äratundmisrõõmu.

Osalejad tõid üsna üksmeelselt välja põhilised mured nagu investeeringute vähesus, ettevõtete sulgemine ning palju ebakindlust ja lootuse kaotamist parema tulviku osas. Kui Euroopa riigid arvasid, et nende riikide majandusolukord halveneb järgmistel aastatel veelgi (erandina arvas Inglismaa esindaja statistikale toetudes, et nende riigi situatsioon lähiaastatel paraneb), siis nii Ladina-Ameerika, Aafrika kui ka Aasia riigid oletasid, et nende riikide olukord püsib stabiilsena.

Foorumilt jäi kõlama mõte, et mida tõhusamat koostööd teevad nii riik, tööandjate ja töötajate esindajad, seda paremas olukorras on selle riigi käekäik ja inimesed tervikuna. Meil on ju kõigil üks eesmärk ja tulevik, miks mitte selle osas ühiselt koostööd teha ja vaeva näha, küsib Eesti tööandjaid esindanud Õrne Lainde.