Kiire ümberõpe ei pruugi praegusel tööturu kokkutõmbumise ajal aidata töötutel tööd leida, nähtus tööandjate keskliidu küsitlusest. Küsitluse eesmärk oli aidata sotsiaalministeeriumil määratleda kitsamad erialad, mille kiireks omandamiseks võiks töötutele jagada nn koolituse kinkekaarte. Kinkekaardid ei asenda tööturukoolitust, vaid loovad töötutele täiendava võimaluse osaleda spetsiifilisematel tööle rakendumist toetavatel koolitustel.

„Miski ei asenda koolitust töökohal, kiirelt leitavad tööotsad ei ole seotud eriliste professionaalsete oskustega,” kommenteeris küsitlust üks vastaja. „Isiklikust perspektiivist paistab asi selliselt, et vajadus on heade spetsialistide järele, mida ei ole võimalik kasvatada nagu seeni pärast vihma."

Siiski leidis kaks kolmandikku vastajatest, et nii tööstuses kui ka teeninduses võib leiduda spetsiifilisi erialasid ja oskusi, mille järele on vajadus ja mida annaks vabale tööjõule kiire täiend- või ümberõppena õpetada.

Tööstuses tunti puudust keevitajatest ning CNI- ja CNC-juhtimisega pinkide operaatoritest, samuti mainiti vajadust mehhatroonikute, elektroonikute, lukkseppade, tehnikute ja mehaanikute järele, puudust tunti ka inseneridest ja tootearendajatest. Oodatud on tehnikute täiendkoolitused, mis võimaldavad sooritada erinevaid tehnikute kutseeksameid. Vajalikest ametitest nimetati ära ka mööblitisler ja pottsepp.

Neist erialadest on võimalik umbes poole aasta jooksul lihtsamate tööde peale välja õpetada keevitajaid ja mehaanikuid, samal ajal pole elektriga seotud alade spetsialiste kiiresti võimalik välja koolitada. Ka tootearendus eeldab pigem vastavat (üli)kooliharidust kui paarikuist väljaõpet.

Majanduse normaalse funktsioneerimise perioodidel oli arvestatav nõudmine puidu- ja mööblitööstuses väga levinud CNC-töötlemiskeskuste operaatorite ja kõrge kvalifikatsiooniga mööblitislerite järele, kes on võimelised sooritama eksperimentaaltöid. Nende spetsialistide järele on nõudmine mingil määral säilinud.

Teeninduses märkisid vastajad kõige rohkem ära müüja eriala, kes on lisaks pädev müüma ka spetsiifilisi tooteid – nt mööblit. Oluliseks peeti auto ja samuti tõstuki juhtimise oskusi. Elanikkonna vananemist arvestades nimetati vajadust koolitada hooldajaid. Turisminduses oodatakse lisaks hotelliteenindajatele ja klienditeenindajatele suvise ajutise tööjõu väljakoolitamist. Märgiti ära vajadus keskkonnatehniku järele, samuti peeti oluliseks eesti keele ja põhiliste arvutiprogrammide (Word, Excel) koolitust. Tarviliku ametina nimetati ära ka koristaja ja turvatöötaja oma.

Kõige teostatavam näib müüjate ja ajutise suvise tööjõu väljakoolitamine ning miks mitte ka muukeelse tööjõu riigikeele alane harimine, mis toob püsivat kasu ka pärast majanduskriisi. Sama lugu on arvutikasutamise oskusega, mille puudujäägid võivad töö leidmist takistada.

Vastasid pidasid võimalikuks töötuid ümber õpetada ka finantsalal ja põllumajanduses. Üks vastaja soovitas töötutele ettevõtlusjulguse tõstmiseks teha ettevõtluskoolitusi.