Valitsus kavatseb muuta töötushüvitiste rahastamist, lootes haigekassa ja pensionikassa töövõimetushüvitise kulude koondamisega töötukassasse kaotada pensionidefitsiidi ja tekitada haigekassale vaba raha. Ilma riigieelarve täiendavate vahenditeta tõstaks töövõimetushüviste koondamine töötukassasse töötuskindlusmakse määra 6,9%-le.

Vt ka sotsiaalminister Hanno Pevkuri selgitust meediasse lekkinud reformikava kohta siit >>

Sotsiaalministeeriumi töövõimetuse ning tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse ideekava üritab luua kutsehaigete ja tööõnnetuse tõttu töövõime kaotanute toetamise süsteemi, mis motiveeriks töötajaid oma tervisest hoolima ja tööandjaid pakkuma neile tervislikku töökeskkonda, kuid jätab vastamata küsimusele, kes ja kuidas tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise eest maksma hakkab.

Ministeeriumi hinnangul vajab koos tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustussüsteemi loomisega struktuurset muutust kogu töövõimetuse skeem. Kava järgi koondataks töövõimetuse tõttu abi vajavate inimestega tegelemine töötukassa alla. Töömaterjalist saab lugeda, et kui anda töövõimetushüvitised sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa käest töötukassa kätte, kaoks riikliku pensioni defitsiit ja haigekassal tekiks vaba raha.

Kavast ei selgu, kes ja kuidas tööõnnetuste ja kutsehaiguste kindlustamise eest maksma hakkab. Kuigi minister Hanno Pevkur kinnitas ajalehele Postimees, et ümberkorralduste planeerimisel on lähtutud põhimõttest, et võrreldes praegusega maksukoormus ei tõuse, on dokumendis töötukassa senistele raharidadele lisandunud tööandja makstav tööõnnetuse ja kutsehaiguse kindlustustasu, mille suurust pole kirja pandud.

Tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi arvates tähendab see siiski maksutõusu. „Saan asjast aru nii, et valitsus tahab lükata praegu haigekassas ja pensionikassas olevad töövõimetushüvitise kulud – umbes 250 miljonit eurot aastas – kõik töötukassa kraesse ning lisab sellele veel tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest täiendava kulukomponendi,“ rääkis ta.

Kriis pakkus välja, et tööandjate töötukassamakse võidakse tõsta samale tasemele, nagu on töövõtjatel juba praegu. Töötuskindlustusmakse 4,2% jaguneb praegu 2,8 protsendipunkti töötajalt ja 1,4 protsendipunkti tööandjalt.

„Muidu ei tule töötukassal rahast välja: sinna tahetakse ümber tõsta kulusid 250 miljoni euro eest, aga töötuskindlustusmaksetest kokku ainult nii palju laekubki,“ ütles Kriis. „Lisaraha vajadus võib olla umbes 1,5 protsendipunkti maksukoormuse tõusu.“

Kriisi sõnul püüab rahandusministeerium maksutõusu lükata töötukassa kaela. Ettevõtjate ja ametiühingute hinnangul võinuks tänavu olla töötuskindlustusmäär hoopis 3%, mitte 4,2, valitsus aga otsustas jätta seni kehtinud määrad muutmata.

Päev pärast valitsuse otsust ütles tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi ETV hommikuprogrammis ettenägelikult: "Kindlasti hakatakse seda raha kasutama teistel eesmärkidel." Nagu selgub, on valitsus seda võimalust täiesti kaalunud. Töövõimetute tööturule tagasitoomine on üks oluline teema, selle finantseerimine aga teine. Töömaterjalist saab lugeda, et kui anda töövõimetushüvitised sotsiaalkindlustusameti ja haigekassa käest töötukassa kätte, kaoks riikliku pensioni defitsiit ja haigekassal tekiks vaba raha. Seega valitsuse jaoks parim variant, kuidas lahendada mitu probleemi korraga.

Varjatud ja otsene maksutõus on olnud Eesti elanikele ja ettevõtjatele viimastel aastatel probleemiks. Retoorikata on tegelikult Andrus Ansipi kaks valitsust tõstnud maksukoormust kõige rohkem, mis on otseselt kahjustanud Eesti ettevõtete konkurentsivõimet, nentis Kriis. Tema sõnul saab otseseks maksutõusuks pidada käibemaksu tõusu masuajal ja vajadust tõsta veel kaks korda töötuskindlustusmaksu, kaudseteks kõiksuguseid aktsiisitõuse.

Tallinna Ülikooli sotsiaalpoliitika professori Lauri Leppiku sõnul keskendub pakutav reformikava eeskätt sellele, kuidas töövõimetuse hüvitamise süsteemi „ratsionaliseerida“ ja kuidas inimesi hõivesse tagasi tuua.

„Kuigi ühe eesmärgina deklareeritakse soovi suurendada tööandjate huvitatust töökeskkonda parandada, et tööõnnetusi ja tööga seotud haigestumisi juhtuks vähem, siis senisest kavast ühtegi reaalset motivatsioonihooba paraku ei paista,“ Leiab Leppik.

Millal ideekavand seaduseelnõu kuju võiks võtta, sotsiaalministeeriumist Postimehe toimetusele öelda ei osatud.

Allikas: Postimees 02.01.2012 Kuidas aidata kutsehaigeid? ja Eesti Päevaleht 02.02.2012 Kelle makse ikkagi tuleks tõsta, et töövõimetud ära elaks?

Samal teemal vt ka
Töövõimetuse süsteemi on võimatu sotsiaalpartneriteta reformida
Riik otsib võimalusi töövõimetus­hüvitiste pealt kokku hoida