Pandeemilise nn seagripi leviku haripunktil 2009/2010 sügistalvel võib haigestunute arv Euroopa Haiguste Ennetuse ja Tõrje Keskuse ennustuse järgi ulatuda kuni 30%-ni elanikkonnast. 8–10 nädala jooksul võib haigestuda 20–30% töötajatest – nädalas puudub neist töölt 4,5–8%. Maksimaalne üheaegne puudumise määr võib olla kuni 12% töötajatest.

Tervisekaitseinspektsioon on saatnud tööandjate keskliidule juhendi http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/juhised/Soovitused_tooandjale_22_09_kodulehele.pdf, kuidas tööandja saab töötajate nakatumise riski vähendada, gripi levikut takistada ja pandeemia tingimustes tagada ettevõtte järjepidevus.

Pandeemilisel A(H1N1) ja hooajalisel gripil, mis levib Euroopas igal aastal, on palju sarnast. Siiski on kaks olulist erinevust:
• pandeemilise gripi lainetega kaasneb kõrgem haigestumine;
• haigestunute vanuseline struktuur on erinev: ligi 80% uue gripi juhtudest on registreeritud alla 30-aastastel isikutel. Hooajalise gripiga võrreldes on vanemate inimeste (üle 65-aastaste) osakaal haigestunute hulgas tunduvalt väiksem.

Uuel gripil on ka muid iseärasusi:
• vähesed haiged vajavad haiglaravi,
• hooajalise gripi vaktsiin ei ole tõhus uue gripiviiruse vastu.

Pandeemilise gripi A(H1N1) iseloomustus

Pandeemilise gripiviiruse antigeenne struktuur erineb sesoonset (hooajalist) grippi põhjustavast A(H1N1)-gripiviirusest. Seetõttu puudub inimestel immuunsus pandeemilise viiruse suhtes. Vaatamata sellele sarnanevad pandeemilise gripi haigussümptomid ja levikuteed hooajalise gripi omadega.

Kliiniline pilt: enesetunde järsk halvenemine, palavik üle 37,8°C, külmavärinad, köha, pea-, kurgu-, lihas- ja/või liigesvalu, väsimus ja nõrkus. Võivad esineda ka seedehäired nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.

Nakkus levib inimeselt inimesele köha või aevastusega. Haigelt levib gripiviirus piiskadega õhu kaudu kuni 1 meetri kaugusele. Nakkuse võib saada ka käega viirusega saastunud esemeid ja pindu katsudes ning seejärel suu, silmade või nina piirkonda puudutades. Haige ohustab teisi päev enne sümptomite ilmumist, nakkavuse periood kestab kuni 7 päeva.

Uus gripp ei ole ohtlikum kui tavaline sesoonne gripp, mida Eestis novembri alguse seisuga põeb juba 3000 inimest. 90% haigestunutest põeb nn seagrippi suhteliselt kergelt. Ukraina olukorra muutis raskemaks mõlema gripiviiruse samaaegne levik. Seagripp ohustab rohkem riskirühmi: rasedaid, kroonilisi haigeid, tugevalt ülekaalulisi jts. 15. novembri seisuga oli maailmas uue gripi põhjustatud tüsistustesse ametlikel andmetel surnud 7051 inimest, Euroopa maades 501 (http://www.ecdc.europa.eu/en/healthtopics/Documents/091116_Influenza_AH1N1_Situation_Report_0900hrs.pdf). Siinjuures peab meeles pidama, et igal aastal sureb keskuse andmetel tavalisse sesoonsesse grippi ainuüksi Euroopas 40 000–220 000 nakatunut.

Ennetusmeetmed

Kuna gripiviirus säilib väliskeskkonnas suhteliselt lühikest aega, siis hügieenireeglite järgimine on lihtsaim ja tõhusaim viis gripi ennetamiseks.

Gripiviiruse säilib väliskeskkonnas:
• kõvadel pindadel (lauad, seinad, käepidemed) 24–48 tundi;
• poorsetel materjalidel (riided, paber) 8–12 tundi;
• niisketel ja märgadel pindadel kuni 72 tundi
• kätel massiivsel saastumisel kuni 3 tundi.

Gripiviirused hävivad:
• kuumutamisel +75–100 ºC juures mõne minutiga;
• enimkasutatavate desinfitseerivate ainete toimel vähemalt 3–5 minuti jooksul või vastavalt tootja poolt antud juhendile;
• efektiivne on ka pindade pesemine sooja või külma vee ja seebi või muu pesuvahendiga.

Gripi ennetamiseks tuleb:
• vältida massiürituste korraldamist, eriti kõrgenenud haigestumise perioodil;
• hoida tööruumis töötajate vahel vähemalt 1-meetrist distantsi. Juhul kui see ei ole võimalik, siis lühendada lähikokkupuute aega.
• lubada kroonilisi haigusi põdevatel töötajatel võimalusel jääda koju või luua neile tingimused kodus töötamiseks;
• töötaja peab haigusnähtude ilmumisel jääma koju ja teavitama oma haigestumisest tööandjat;
• töötaja, kellel tekkisid haigussümptomid tööl, on soovitav teistest ajutiselt eraldada kuni raviasutusse või koju saatmiseni. Juhul kui haiget ei saa teistest eraldada, tuleb talle panna ette kirurgiline mask. Haiguskahtlusega kolleegiga kokkupuutuvate inimeste hulk tuleks viia miinimumini.
• korraldada igapäevaselt märgkoristus, pesta pinnad, ukselingid jne tavaliste peseu-/desinfitseerimisvahenditega;
• ruume regulaarselt tuulutada;
• igapäevaselt puhastada ja desinfitseerida tualettruumi sisustus ja pinnad;
• varustada tualettruumid piisavas koguses kätepesuvahendiga ja paigaldada jalaga avatavad jäätmekonteinerid. Käsi peaks kuivatama paberrätikuga või automaatkuivati abil;
• nakatumise ohust sõltuvalt kasutada isikukaitsevahendeid.

Loe täiendavalt: http://www.ecdc.europa.eu/en/healthtopics/Documents/09_07_personal_protective_measures_ECDC-2009-0001-00-00-ENET_final.pdf

Personaalsed ennetusmeetmed

• Vältida lähikontakti haigetega, pärast kokkupuudet või potentsiaalset kontakti gripihaigega jälgida oma terviseseisundit, eeskätt kõrge palaviku ja köha ilmumist.
• Pidada distantsi gripisümptomitega isikust vähemalt 1 meeter.
• Pesta tihti käsi.
• Aevastades või köhides katta suu ja nina pabertaskuräti või salvrätiga. Täiendav info: http://www.tervisekaitse.ee/upload/Hoidu_gripist.JPG
• Vältida suu, silmade ja nina puudutamist.

Ennetamine

Vaktsineerimine on tõhus abivahend haigestumise ennetamiseks ja epideemiaga seotud negatiivse mõju vähendamiseks. Pandeemilise gripiviiruse A(H1N1) vaktsiinikogused võivad olla piiratud ja muutuda laiemalt kättesaadavaks alles 2010. aasta esimestel kuudel, mil nende mõju võib olla hilinenud. Töötakse välja riskigruppide rühmad, kes kuuluvad vaktsineerimisele esmajärjekorras. Info vaktsineerimisrühmade kohta avalikustatakse Tervisekaitseinspektsiooni koduküljel www.tervisekaitse.ee.

Viirusevastaste preparaatide ravimite kasutamise nii raviks kui ka ennetamiseks otsustab arst. Üldjuhul ei soovitata viirusevastaste ravimite kasutamist haiguse ennetamiseks töökohtadel.

Õiguslik alus

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS, RT I 1999, 60, 616) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13188833 § 13 lg 1 sätete alusel on tööandja kohustatud:
1) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske TTOS-i §-des 10 ja 101 nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat.
2) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ettevõtte kõikidel tegevusaladel ja juhtimistasanditel korraldatavad tegevused töötajate terviseriski vältimiseks või vähendamiseks, nende ajakava, teostajad, ning eraldama selleks vajalikud vahendid.
3) omal kulul andma töötajaile isikukaitsevahendid, tööriietuse ning puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab, ning korraldama töötajale isikukaitsevahendite kasutamise väljaõppe.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse (NETS, RT I 2003, 26, 160) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13202006 § 24 sätestab tööandja kohustused nakkushaiguste tõrjel.

NETS-i kohaselt on tööandja kohustatud:
1) looma nakkushaigusesse nakatumise ohuga töökohtadel võimalikult nakkusohutud tingimused;
2) tagama töökohal nakkusohutusnõuete täitmise;
3) tagama NETS § 24 punktis 1 nimetatud tööalade töötajate immuniseerimise ja vajadusel ennetava ravi;
4) lubama töötajal nakkushaiguse või haiguskandluse avastamiseks käia tööajal terviseuuringul või vältimatu abi korras immuniseerimisel;
5) vältima haigustekitajate levikut toorme või valmistoodangu käitlemisel;
6) hoolitsema nakkusohtlike jäätmete kahjutustamise eest.

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. aasta määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna ja tööohutuse nõuded” (RT I 2000, 38, 234) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=1024264 kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest (eeskätt laboritöötajad).

Määruse § 3 sätestab nõuded töötaja terviseriski hindamisele kõikide tööde korral, kus esineb bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute oht. Tööandja peab töökeskkonna riskianalüüsi käigus määrama kindlaks töötaja nakatumisohu laadi, suuruse ja kestuse ning sellest tulenevalt hindama riski töötaja tervisele ja võtma tarvitusele vajalikud ennetusabinõud, mille hulka kuulub vajadusel ohustatud töötajate vaktsineerimine.

Töötaja terviseriski hindamisel tuleb arvestada:
• töökeskkonnas esinevate bioloogiliste ohutegurite võimalikku mõju sõltuvalt nakatumise ohust;
• töötervishoiuarsti soovitust rakendada ennetusabinõusid bioloogilise ohuteguri suhtes, kui ta leiab, et töötaja tervis on töö laadist tulenevalt sellest tegurist ohustatud;
• teavet tervisekontrolli ajal ilmnenud haiguse kohta.

Hädaolukorra seaduse (HOS, RTI, 2009, 39, 262) https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=13201475 4. peatükk „Elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldus“ sätestab elutähtsate teenuste osutajate ja toimepidevuse korraldajate pädevust ja kohustusi (määratud elutähtsad teenused, toodud elutähtsa teenuse toimepidevuse definitsioon, elutähtsa teenuse osutaja ning selle toimepidevust korraldaja pädevus ja kohustused).

HOS-i § 34 kohaselt on riskianalüüsi ja tegevuskava koostamine kohustuslik nendele ettevõtetele, kes kuuluvad elutähtsate teenuste osutajate nimekirja. Tööandja viib läbi pandeemia riskianalüüsi ja koostab selle alusel valmisoleku plaani. Riskianalüüsi koostamisel tuleb hinnata tööalaseid riske ja töötajate nakatumise ohtu sõltuvalt tööülesannetest.

Riskianalüüs arvestab töötajate arvu, nende vanuselist ja soolist struktuuri, rasedate arvu, perioodilise tervisekontrolli tulemusi, sesoonse gripi vastu vaktsineerimisega hõlmatust, sanitaar-hügieenilised tingimused töökohtadel, töötajate teadlikkus ennetusmeetmete rakendamisest.

Töötaja tervisekulutuse maksustamise kohta vt Maksu- ja Tolliameti juhendmaterjale „Töötervishoiu kulutuste maksustamine” http://www.emta.ee/index.php?id=23811 ja „Töötervishoiu kulud on maksuvabad, kui...” http://www.emta.ee/index.php?id=1237.

Lisamaterjalid:
1. Posterid „Gripp – Kuidas kaitsta ennast ja teisi” (eesti, inglise ja vene keeles)
http://www.tervisekaitse.ee/upload/Hoidu_gripist.JPG
http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/juhised/gripp/Inglise_keel.pdf
http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/juhised/gripp/Vene_keel.pdf
2. Isikukaitsemeetmed uude grippi nakatumise vältimiseks (ECDC tõlge) http://www.ecdc.europa.eu/en/healthtopics/Documents/09_07_personal_protective_measures_ECDC-2009-0001-00-00-ENET_final.pdf
3. Soovitused isikukaitsevahendite kasutamise kohta http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/IKV_UusGrippA_H1N1.pdf
4. Kuhu välisturistid saavad uue gripi kahtlusel pöörduda http://www.tervisekaitse.ee/documents/nakkushaigused/juhised/Uue_gripi_%20info_turistidele.pdf
5. Uue gripi info Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) lehel, inglise keeles http://www.who.int/csr/disease/swineflu/en/
6. Uue gripi info Euroopa Haiguste Ennetuse ja Tõrje Keskuse (ECDC) lehel, inglise keeles http://ecdc.europa.eu/en/Pages/home.aspx