Müügimaks on maksunduse eilne päev, mis ei lähe kokku Eesti lihtsa ja efektiivse maksusüsteemiga, leiab endine rahandusminister Aivar Sõerd. Tallinna linn jääb müügimaksu haldamisega hätta, ütles Sõerd Ärilehele.

„Müügimaks on maksunduse praktikas eilne päev,” kinnitas Sõerd. „Müügimaks on täpselt vastand kehtivatele Eesti maksupõhimõtetele – need on 1993. aasta maksureformiga paika pandud lihtsad põhimõtted: ühetaoline tulumaks, võimalikult vähe erandeid, lai maksubaas, maksukohustuslaste võrdne kohtlemine ja maksuhalduse lihtsus.”

Müügimaks on Sõerdi sõnul igand ka tänapäeva käibemaksusüsteemiga võrreldes. „Müügimaks ei sobi kokku selle käibemaksusüsteemiga, mida rakendatakse Eestis ja teistes Euroopa riikides,” märkis Sõerd.

Tema sõnul käsitletakse müügimaksu ekslikult käibemaksu lisaprotsendina. Käibemaksu rakendatakse lisandunud väärtuse maksuna. Ettevõtte enda käibelt arvutatud käibemaksust saab maha arvata oma ostudelt tasumisele kuuluva käibemaksu. Müügimaks arvestatakse juurde käibele ja sellest ei saa maha arvata ei ostmisel tasutud käibemaksu ega ka müügimaksu.

Kaks süsteemi ei sobi omavahel kokku – kaubad ja teenused ehk maksustamise objektid erinevad, ka maksumaksjad võivad erineda, samuti käibe toimumise koht ja aeg, märkis Sõerd. „Minu hinnangul lähtub sellest loogikast käibemaksudirektiiv ja ka maksumaksjate liit viitas, et müügimaksu rakendamine on direktiiviga vastuolus. Rahandusministeerium küll leidis, et just nagu ei ole vastuolus, aga ma kardan, et ministeerium seekord eksib.”

Kui võrrelda müügimaksu ja käibemaksu korraldust, siis käibemaksuseadus defineerib maksustamise koha, aja ja objekti. Sõerdi hinnangul jätab müügimaksu definitsioon juba seaduses palju tõlgendamise võimalusi. Mis on üldse müügimaksuga maksustatav käive? Müügimaksu peavad näiteks maksma ka need, kes pole registreeritud käibemaksukohuslased. Müügimaksuga võidakse maksustada ka käibemaksu seaduses sätestatud 0% määra ehk ekspordikäivet. Võib tekkida topeltmaksustamine, hoiatas Sõerd.

Omaette küsimus on müügimaksuga maksustava käibe tekkimise koht. Müük võib toimuda posti või telefoni teel, äriühingul võib olla müügikohti ka mujal Eestis, müüakse interneti kaudu. Millest lähtuda? Kas registreeritud kohast? Arvuti või büroo asukohast? Sõerdi sõnul on segadus suur.

Sõerdi hinnangul ei tule Tallinna linn müügimaksu haldamisega tõenäoliselt toime ja peab abi küsima riigi maksuametilt, kuid ka maksuhaldur ei pruugi maksu haldamisega hakkama saada.

Aivar Sõerdi intervjuu täisteksti vt siit >>