| Koolitusleping aitaks noortel mõista, et hariduse eest maksab riik |
 |
 |
|
Koolitustellimuse paremaks juhtimiseks peaks riik iga riigieelarvelise õppuriga – sõltumata erialast – sõlmima koolituslepingu, mille alusel riik maksab õppemaksu ning tudeng kohustub õppima ja pärast oma teadmisi Eestis mingi aja jooksul rakendama, paneb ette Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektor Eestis Robert Kitt. Tema sõnul võib koolitusleping olla lihtne ja lakooniline: kui tudeng on laisk või rumal ja kukub ülikoolist välja, siis maksab ta oma koolituskulu tagasi. Kui tudeng lõpetab ülikooli ja asub saadud teadmistega kohe tööle välisriiki, maksab ta raha tagasi. Selline süsteem on analoogne ettevõtlusega – igal investeeringul on oma tasuvusaeg. Hariduse kontekstis on tegu koolitatava ehk tudengi ja koolitaja ehk riigi investorsuhtega. Riigil on õigus – ja maksumaksja seisukohast lausa kohustus – jälgida oma investeeringu tulemuslikkust veendumaks, et koolitus õigesse kohta läks. Kas tegu on tasulise või tasuta kõrgharidusega? Eesti Päevalehes ilmunud arvamusartikli tervikteksti saab lugeda siit >> |