Ligi pooled ehk 49% Eesti inimestest on mures rahvastiku vananemise pärast, mis on kõrgem kui Euroopa Liidu keskmine 42-protsendiline näitaja, selgub Eurobaromeetri aktiivse vananemise uuringust, vahendas BNS.

Väga mures on rahvastiku vananemise pärast 9% Eesti ja Euroopa Liidu elanikest. Suhteliselt mures on selle pärast Eestis 40%.

Oma praegusel töökohal eelistaksid Eesti inimesed töötada keskmiselt 60,4 eluaastani, mis on 1 ,3 aasta võrra vähem kui EL-is keskmiselt. Kõige kauem eelistaksid oma praegusel töökohal töötada eestimaalased, kes on ise enda tööandjad ehk 65,8 eluaastani. See näitaja on Eestis 0,9 aasta võrra kõrgem kui EL-i keskmine.

Juhtival kohal töötavad Eesti inimesed teeksid oma praegust tööd 60,4 eluaastani, kontoritöötajad 59,5 ja töölised 59,3 eluaastani. Kõik kolm näitajat on madalamad kui EL-i keskmine ja kõige suurem on vahe juhtival kohal töötavate inimeste osas, kus EL-i keskmine on 63,2 eluaastat ehk 2,8 aastat rohkem kui Eestis. Kontoritöötajad jääksid EL-is oma praegusele tööle keskmiselt 61,8 ja töölised 59,9 eluaastani.

Vanuseline diskrimineerimine on Eestis kõige sagedamini tööl või tööotsinguil, kus 18% küsitletutest on olnud selle tunnistajaks ja 7% ise diskrimineerimist kogenud. EL-i keskmised näitajad on vastavalt 15 ja 6%. Teistes valdkondades – nagu tervishoius, finantsteenuste alal, juurdepääsul haridusele ja täiendkoolitusele ning vaba aja veetmisel – on küsitluse kohaselt Eestis vanuseline diskrimineerimine ja sellele tunnistajaks olemine alla EL-i keskmise.

Samal teemal vt ka Uuring: eurooplased on valmis toimekalt vananema