Eesti Töötukassa nõukogu valis 25. augustil oma uueks esimeheks sotsiaalminister Hanno Pevkuri, kuna senise esimehe, tööandjate keskliidu juhataja Tarmo Kriisi volitused olid lõppenud. Samuti muutus üks tööandjate esindaja nõukogus – senise liikme Vahur Krafti asemel alustas nõukogu liikmena tööd Eesti Hasartmängude Korraldajate Liidu tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Hanno Pevkuri sõnul on töötukassa peamiseks ülesandeks jätkuvalt tagada töötuks jäänud inimestele parim võimalik teenus tööle tagasi saamiseks ning hüvitiste väljamaksmine. „Hea on tõdeda, et sel aastal on töötukassa vahendusel tööle saanud üle 30 000 tuhande inimese, olgu selleks abiks siis lihtne töövahendus, palgatoetus, tööpraktika, ettevõtluse alustamise toetus või muu teenus,“ ütles Pevkur. Eelmise nädala lõpu seisuga on palgatoetuse abil sel aastal tööd saanud juba üle 7100 inimese, ise on ettevõtlusega alustanud pea 500 inimest, millega on samuti loodud üle 1000 töökoha, ning tööpraktikat on alustanud üle 2500 inimese.

Pärast töötukassa nõukogu koosolekut toimus laiendatud nõupidamine, kus tööandjate, ametiühingute, Rahandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja töötukassa spetsialistide koostöös arutati võimalusi tööturuteenuste täiendavaks rahastamiseks järgnevatel aastatel, praeguste tööturumeetmete tõhusust ja pakutavate teenuste parandamise võimalusi.

Hanno Pevkuri sõnul on rahandusministeeriumi vastavaldatud majandusprognoosi valguses selge, et pikaaegne töötus ja töötute hulk on Eestis probleemiks veel kaua. „Sellises olukorras on oluline leida lisaks olemasolevatele Eesti riigieelarve ja Euroopa vahenditele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Kehtiva seaduse kohaselt ei tohi näiteks töötuskindlustusmakseid kasutada inimeste abistamiseks koolituse pakkumise või palgatoetuse maksmise näol. Kuna eesmärgiks on inimese võimalikult kiire tööturule tagasi aitamine, tuleks kindlasti kaaluda võimalust, et kui inimesed on maksnud makseid enda kindlustamiseks töötuse vastu, siis peaks saama neid makseid kasutada ka selliselt, et inimese tööle aitamiseks kasutatakse näiteks koolitust või palgatoetust,“ märkis Pevkur.

Töötukassa nõukogu kinnitas ka 2010. aasta lisaeelarve, millega suurendati 108 miljoni krooni võrra tööturuteenusteks suunatavaid vahendeid. See võimaldab käesoleval aastal pakkuda töökohtade loomiseks palgatoetust ja ettevõtluse alustamise toetust poole suuremas mahus, kui aasta alguses plaaniti. 79,8 miljonit kulub palgatoetuse, 18,2 miljonit ettevõtluse alustamise toetuse ja 10 miljonit praktikatoetuse täiendavaks finantseerimiseks.

Allikas: Eesti Töötukassa