Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on Riigikontrolli järeldused ettevõtlustoetuste mõjude kohta suuresti abstraktsed ja liialdatud. Terava kriitika kõrval pole Riigikontroll suutnud välja pakkuda ühtegi teostatavat lahendust, kuidas võiks olukorda parendada, märgib ministeerium. Samuti pole pööratud tähelepanu ühele põhiküsimusele – kuidas jätkata pärast toetuste lõppu 2013. aastal.

„Me võime tuua sadu näiteid, kuidas ettevõtlusabi on tugevalt kasvatanud ettevõtete eksporti ja tõstnud tootlikkust. Ja mis kõige olulisem – me oleme aidanud Eesti ettevõtjaid ja juurde on loodud tuhandeid kõrge lisandväärtusega töökohti,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Tänavu II kvartalis kasvas Eesti ettevõtete eksport väga tugevalt ja tõus oli üsna ühtlane kõigis sektorites. Samuti näitab statistika, et tootlikkus Eesti ettevõtetes on tõusnud. Kui eelmisel aastal oli alustavate ettevõtete hulk läbi aegade suurim, siis ei saa väita, et riik pidurdab ettevõtlust.

Debatt toetuste jagamise kohta on teretulnud ja Riigikontrolli märkused üleliigse bürokraatia kohta on õigustatud. Samas soovitab Riigikontroll just bürokraatia olulist suurendamist majandusministeeriumis ja sellega ei saa nõustuda.

Riigikontroll ei ole arvestanud, et ettevõtteid mõjutavad lisaks toetustele ka arvukad muud tegurid ning seda eriti äärmuslikes majandusbuumi- ja kriisi tingimustes. Ettevõtete tootlikkuse ja hõive areng ei tule ju üksnes ettevõtlustoetustest, mis kogusummas moodustasid kuue aastaga 7,4 miljardit krooni. Võrdlusena - ettevõtete investeeringud põhivarasse on aastail 2004–2009 olnud keskmiselt üle 40 miljardi krooni aastas.

Toetuste mõjusid on Riigikontroll otsinud liiga vähestest näitajatest. Eesti ettevõtete investeeringud teadus- ja arendustegevusse on alates 2004. aastast kasvanud keskmiselt 30% aastas, mis on euroliidu arvestuses väga kiire tempo. Samal ajavahemikul on teadus- ja arendustegevusse investeerivate ettevõtete arv kasvanud 44% ning innovatiivsete ettevõtete osatähtsus on tõusnud 48%-lt 56-ni. Eksportivate ettevõtete arv on aastail 2004–2009 kasvanud 30% ehk ligi 2000 ettevõtte võrra.

Ministeerium ei nõustu kriitikaga, et riigil puudub terviklik ja läbimõeldud ettevõtluspoliitika ja tegeldakse üksnes EL-i toetuste laialijagamisega. Prioriteetsete majandussektorite riikliku väljavaliku asemel on ettevõtluspoliitika lähtunud teistsugustest alustest, milleks on võtmetähtsusega tehnoloogiate arendamine ja nende kasutuselevõtu soodustamine teistes majandusharudes, kõrgele lisandväärtusele püüdlevate ettevõtete ja strateegilisel koostööl põhinevate majandusklastrite toetamine.

Ministeerium toetab Riigikontrolli ettepanekut lõimida omavahel eri ministeeriumide ettevõtlust edendavad meetmed – haridus-, teadus- ja arendustegevus, maksundus jne. Riiklike tehnoloogiaprogrammidega on sellega osaliselt juba alustatud, kuid mitmed laiemad teemad, näiteks maksundus, nõuavad strateegilisi kokkuleppeid.

Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium