Rahandusministeeriumi suvise prognoosi kohaselt taastub Eesti majandus arvatust kiiremas tempos. Tänavu ootab ministeerium majanduskasvuks 2%, järgneval neljal aastal peaks majanduse kasvutempo stabiliseeruma 3–4% vahel. Kui 2010. aastal mõjutab majanduskasvu enam tugevnenud välisnõudlus, siis järgmisest aastast hakkab ka sisenõudlus suurenema.
 
Oluliseks ekspordikasvu jätkumise mõjutajaks on lisaks suurenevale välisnõudlusele ettevõtete kulude kärped ja efektiivsuse parandamine, mis on tugevdanud nende konkurentsipositsiooni ja võimaldab kasvatada ekspordimahte välisnõudluse taastumisest kiiremini.
 
Valitsussektori eelarvepositsioon on püsivalt paranemas, kuid 2010. ja sellele järgneval kahel aastal mõjutavad defitsiiti rahvusvaheliste heitmekvootide müügist tulenevad ühekordsed tulud ja kulud. Tänavu on kosunud maksulaekumiste ja kvoodimüügi tulude toel oodata eelarvepositsiooni  paranemist 1,3%-ni SKT-st. Aastal 2011 suureneb defitsiit 1,6%-ni ja 2012. aastal 2,3%-ni SKT-st. Prognoosi järgi jõuab riik eelarvepositsiooni tasakaaluni 2014. aastal.
 
Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on jätkuvalt eesmärk jõuda ülejäägis eelarveni juba 2013. aastal, mis tähendab, et riigieelarves ei saa kasvada kulude hulk ilma sellele kindlat katteallikat leidmata. „Majanduskriis on pannud paljud valitsused hoopis tõsisemalt mõtlema, kui oluline on hoida riigi rahandus tasakaalus. Eesti puhul on see õnneks vaid eelkõige järjekordne meeldetuletus,” rääkis Ligi.
 
Rahandusministri sõnul on tänu õigel ajal tegutsemisele Eesti võla- ja maksukoormus järgnevatel aastatel jätkuvalt üks euroala madalaimaid. „See on hea eeldus Euroopa keskmisest märksa hoogsamale tõusule,” märkis Ligi.
 
Suvise majandusprognoosi järgi kasvavad hinnad 2010. aasta kokkuvõttes 2,6% ja 2011. aastal 2,5%. Hinnatõus on põhjustatud peamiselt energia ja toiduainete kallinemisest. Lisaks on lähiaastatel tänu sissetulekute jõudsamale kasvule võrreldes euroalaga lähenemas teenuste hinnad järk-järgult euroala keskmisele. Kooskõlas tarbimisaktiivsuse suurenemise ja paranevate tööturuarengutega püsib prognoosiperioodi teisel poolel hindade tõus 2,5–3% vahel, mis on kooskõlas tootlikkuse arengute ja majanduskasvuga.
 
Prognoosi kohaselt jäi tööpuuduse tipp 2010. aasta algusesse ja aasta kokkuvõttes ulatub tööpuuduse määr 17,5%-ni. Tänu stabiilsele, kuid siiski soovitust tagasihoidlikumale hõive kasvule on 2011. aastal oodata tööpuuduse määra vähenemist 15,4%-ni. 2014. aastaks on oodata tööpuuduse määra alanemist 9,4%-ni, mida võib Eesti puhul pidada tavapäraseks tööpuuduse määraks.
 
Keskmise palga langus aeglustub tänavu 0,6%-ni. 2011. aastal hakkab keskmine palk taas kerkima ning palgakasv ulatub 2,6%-ni, 2014. aastaks ulatub palga nominaalkasv 4,2%-ni.
 
Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel.
 
Rahandusministeeriumi suvine prognoos ja selle tutvustus pannakse üles ministeeriumi kodulehele >>

Allikas: Rahandusministeerium