Maailmapanga tippametnike arvates oli Eesti tee finants- ja majanduskriisist väljatulekuks kallis ning nad toonitasid, et endist viisi jätkata ei saa.

Koos Maailmapanga peadirektori Robert B. Zoellickiga Riias visiidil viibinud Maailmapanga Ida-Euroopa ja Balti osakonna direktor Peter Harrold rääkis ERR-i ingliskeelsele uudisteportaalile, et Eestis oli mitu aastat enne kriisi rakendatud väga mõistlikku rahanduspoliitikat kindla plaaniga saada võimalikult kiiresti eurotsooni liikmeks ning et Eestil oli tugev rahareserv.

Rahvuslik kokkulepe soovist saada euro oli väga põhimõtteline asi ja tohutu võit ajal, mil Euroopa Keskpank ja Euroopa Komisjon olid uute riikide eurotsooni lubamise suhtes väga ettevaatlikud, ütles Harrold, kuid lisas, et Eesti tee on "väga kallis" ning see ei sündinud ilmselt geniaalsest plaanist, vaid hädavajadusest, millega kaasnes hea õnn.

"Kui rahanduspoliitika on teil ainus toimiv tööriist Euroopas, siis pange headel aastatel midagi kõrvale halbadeks aastateks, sest teil ei ole palju teisi vahendeid, mida kasutada. Te ei saa seda [rahanduspoliitikat] maha kanda. Poola sai ja kasutab vahetuskurssi osana oma kohanemismehhanismist. Rumeenia sai kasutada vahetuskurssi, Ungari sai kasutada vahetuskurssi. Kuid ükski Balti riik ei saanud," rääkis Harrold.

Briti majandusuuringute firma Capital Economics märkis aga 12. augustil, et rahvusvahelistel turgudel kaheldakse siiski veidi selles, kui jätkusuutlikud on mõned Eesti reformid.

"Vaatamata juba toimunud suurele rahalisele stabiliseerumisele on lähiaastatel ilmselt vaja edasisi kärpeid, kui valitsuse kulud kohanevad jätkuvalt palju väiksemate maksutulude uue reaalsusega," märkis Capital Economicsi analüütik David Oxley, kelle sõnul siseriiklik nõudlus Eesti majandust edasi ei vii.

Harrold hoiatas, et pärast kriisi ei saa jätkata endisel moel.

"Kõik teavad, et kasvumudelid, mis toimisid aastatel 2004-2008, on minevik," ütles Harrold. "Tulevik on teine: tehnoloogia, innovatsioon ja eksport juhivad. Tähtsaks saab tootlikkus, mitte see, kui kiiresti me suurendame sisetarbimist, kasutades ära välismaist kapitali."

Maailmapanga president Robert B. Zoellick soovitas Eestil olla võimalikult paindlikum, kuna muutused maailmamajanduses võivad Eestit rängalt mõjutada.

Allikas: uudised.err.ee