Turu-uuringute ASi küsitluse andmetel loodavad Eesti elanikud euro kasutuselevõtust peamiselt majanduskasvu, töökohti ja kindlust tuleviku suhtes. Hirmudest on konkurentsitult suurim hinnatõus, ent veidi ootamatult ka maksukoormuse kasv.

Tervelt 76 protsenti küsitletud tuhandest inimesest nimetas hinnatõusu euroga seonduva hirmuna, maksukoormuse kasvu kardab aga 36 protsenti.

Sellele järgneb juba hoopis praktilisem kartus – 35 protsenti küsitletuist muretseb selle pärast, et nende rahakott jääb uue euroraha tarvis liiga väikeseks.

Hinnatõusu pärast muretsevad kõige enam 40–49-aastased elanikud, nende seas on see hirm aktuaalne 84 protsendil vastanuist. Ülejäänud vanuserühmades jääb see hirm 70 ja 80 protsendi vahele, kõige vähem kardavad hinnatõusu 15–19-aastased noored, kuid nendegi seas on see hirm siiski levinud – 70 protsenti.

Regiooniti on euroga seonduva hinnatõusu ootus kõige enam mureks Ida-Virumaal, kuid pea sama palju ka Põhja- ja Lõuna-Eestis, vähem aga Tallinnas ja Kesk-Eestis.

Mehed ja naised kardavad euroga seotud hinnatõusu peaaegu võrdselt. On aga ka inimesi, kes ootavad eurost, vastupidi, hinnatõusu aeglustumist – neid on Turu-uuringute ASi küsitlusele vastanute seas 11 protsenti.

Täna avaldab Euroopa Komisjon põhjaliku Eurobaromeetri uuringu, mis kajastab nii Eesti kui ka teiste uute Euroopa Liidu liikmesriikide elanike seisukohti eurole ülemineku küsimuses. Samuti ilmub täna Euroopa Komisjoni avalik raport Eesti eurole ülemineku praktiliste ettevalmistuste seisu kohta.

Eesti liitub euroalaga 1. jaanuaril 2011.

Allikas: Postimees