Eurole ülemineku tõttu suureneb paljude ettevõtete töökoormus ajutiselt ning mõned neist valmistuvad töötajate juurde palkamiseks.

Swedbankil on selle pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul kavas aasta lõpus suurendada ajutiselt assisteeriva tööjõu hulka, seda peamiselt tudengite näol. Nende ülesandeks saab info jagamine ning sularahaautomaatide juures ja internetipangas klientide abistamine. Värbamine algab augustis.

Lisaks kavatseb Swedbank juba järgmisest nädalast alustada uute tellerite värbamist. «Eesmärk on leida üle Eesti häid ja tublisid inimesi, kellega soovime sobivuse ning heade töötulemuste korral jätkata ka peale rahavahetuse perioodi,» lausus Siilivask.

Ta lisas, et Swedbankil on ka mõningad kokkulepped lapsehooldajatega, kes täiskohaga veel tööle ei tule aga sooviksid teatud ajaks appi tulla.

Swedbankis on eurole ülemineku ettevalmistustega praegu seotud ligi 300 inimest. Sügisel osaleb ettevalmistustes oodatavalt ligi 1000 inimest, ütles panga euro programmi koordinaator Hanno Hussar.

Euro kasutuselevõtt tähendab ajutiselt palju täiendavat tööd mitte ainult pankadele, vaid ka kaubandusettevõtetele. Rimi Eesti Food AS vajab jaanuari esimestel nädalatel kassadesse kuni kolmandiku võrra tavapärasest rohkem töötajaid, et ei tekiks järjekordi, ütles ettevõtte turundus- ja kommunikatsioonijuht Evelin Mägioja.

Tema sõnul selgub novembris, kas kassajärjekordade vältimiseks piisab töögraafikute ümbertegemisest nii, et inimesed on jaanuaris rohkem tööl kuu alguses, või tekib ka vajadus ületunnitöö või renditööjõu järele.

Veel üks valdkond, millele euro tulek ajutiselt suurt lisatööd tähendab, on sularahakäitlus. Eurole üleminek toob 15-20 protsenti rohkem tööd, rääkis G4S Eesti sularahadivisjoni juht Veiko Vaher. Suurem tööjõuvajadus tekib juba septembris, kui on vaja hakata münte komplekteerima ja vedama. Jaanuari lõpus või veebruari keskel peaks tööjõuvajadus normaliseeruma.

G4S Eesti loodab, et kasvava tööjõuvajaduse saab rahuldada olemasoleva personali ületunnitööga, kuid võib tekkida ka vajadus täiendavalt inimesi palgata. N-ö tänavalt ettevõte turvalisuskaalutlustel aga inimesi juurde ei võta, vaid plaanib töötajad saada G4S kontserni seest. «Esialgsed kokkulepped Läti ja Leedu kolleegidega on meil juba olemas, kui räägime näiteks rahavedajatest,» märkis Vaher.

Enamik ettevõtteid siiski ei kavatse töökoormuse ajutisest suurenemisest hoolimata inimesi juurde palgata, vaid loodavad läbi ajada olemasoleva personali ületunnitööga. Seda kinnitas näiteks Tallinna Kaubamaja ASi müügi- ja turundusdirektor Enn Parel. Töötajaid ei kavatse juurde võtta ka SEB pank.

Allikas: Postimees.ee