Eurostati andmetel moodustas Euroopa Liidu (EL) 27 liikmesriigi kaalutud keskmine maksukoormus 2008. aastal sisemajanduse koguproduktist (SKP) 39,3 protsenti, sealhulgas Eestis 32,2, Leedus 30,3 ja Lätis 28,9 protsenti.

Rahandusministeeriumi teatel langes liikmesriikide maksukoormus Eurostati ja Euroopa Komisjoni maksustamise trendide kohta EL-is esmaspäeval avaldatud kogumiku andmeil 2008. aastal võrreldes 2007. aastaga 0,4 protsendipunkti võrra.

Eesti maksukoormus vähenes 2008. aastal 2007. aastaga võrreldes 0,1 protsenti. Otseste maksude osakaal SKP-st kasvas 0,2 protsenti eelkõige füüsilise isiku tulumaksu osakaalu kasvu tõttu. Juriidilise isiku tulumaksu osakaal jäi samale tasemele.

Sotsiaalkindlustusmaksete osakaal SKP-st kasvas ühe protsendi peamiselt sotsiaalmaksu laekumise suurenemise tõttu. Käibemaksu laekumise vähenemine tõi kaasa kaudsete maksude osakaalu languse kokku 1,4 protsendi võrra SKP-st.

Mitmete ühekordsete asjaoludele tõttu, nagu näiteks pensioni teise samba maksete peatamine ja aktsiisikaupade varumine, suurenes maksukoormus Eestis 2009. aastal 36,4 protsendini SKP-st, teatas ministeerium.

Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt hakkab siinne maksukoormus nii sel kui ka järgnevatel aastatel taas vähenema.

Eestis on maksukoormuse tase võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega madalamate hulgas. Kui kaudsed maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed on EL-i keskmise taseme läheduses, siis otseste maksude osakaal on EL-i keskmisest oluliselt väiksem.

Selle põhjuseks on eelkõige juriidilise isiku tulumaksusüsteemi eripärad teiste liikmesriikidega võrreldes, märkis ministeerium oma teates.

Suurima maksukoormusega EL-i riigid olid 2008. aastal Taani ja Rootsi, kus see oli vastavalt 48,2 ja 47,1 protsenti SKP-st. Väikseim maksukoormus oli Rumeenias - 28 protsenti.

Alla 30 protsendi SKP-st oli maksukoormus veel Lätis, Slovakkias ja Iirimaal, kus see oli vastavalt 28,9, 29,1 ja 29,3 protsenti.

Võrreldes 2000. aastaga toimus suurim langus maksukoormuses 2008. aastal Slovakkias, kus see alanes viis protsendipunkti 34,1 protsendilt 29,1 protsendile. Eestis suurenes maksukoormus sama aja jooksul 1,2 protsendipunkti võrra 31 protsendilt 32,2 protsendile.

11 liikmesriigis on maksukoormus võrreldes kaheksa aasta taguse ajaga tõusnud, suurim kasv oli Küprosel ja Maltal, vastavalt 30 protsendilt 39,2 protsendile ja 28,2 protsendilt 34,5 protsendile.

Suurim osa ehk 40 protsenti EL-i maksutulust tuli mullu tööga teenitud tulust, tarbimismaksudel ja omandimaksudel on väiksem osakaal.

Tööjõu osas oli maksukoormus EL-is keskmiselt 34,2 protsenti ja Eestis 33,7 protsenti.

Tarbimine andis maksutulust EL-is keskmiselt 21,5 protsenti, sealhulgas Eestis 20,9 protsenti.

Omandi pealt korjatavate maksude koormus oli EL-is keskmiselt 26,1 protsenti ning Eestis 10,7 protsenti, mis oli EL-i madalaim.

Iga-aastaselt välja antav Eurostati ja Euroopa Komisjoni kogumik sisaldab lisaks üldisele liikmesriikide maksukoormuse võrdlevale analüüsile arvutusi näiteks tööjõu, tarbimise ja kapitali kaudse maksukoormuse kohta. Kogumikus käsitletakse põhjalikumalt ka keskkonnamaksudest tulenevat koormust.

Allikas: BNS