2008. aastal aeglustus palgakasv ja kasvas töötus, kuid suurenenud pensionid ning riiklikud toetused aitasid sissetulekuid säilitada.

Suhtelises vaesuses elas 2008. aastal 19,7 protsenti Eesti elanikkonnast, mis on ligikaudu sama palju kui 2007. aastal, mil suhteline vaesus oli 19,5 protsenti, teatas statistikaamet.

Sissetulekuid aitasid säilitada riiklikud toetused ja pensionid, sest nende mittearvestamisel sissetulekute hulka oli suhtelise vaesuse määr koguni 37,5 protsenti. 2007. aastal oli see näitaja 36,3 protsenti.

2008. aastal elas suhtelises vaesuses inimene, kelle netosissetulek oli väiksem kui 4858 krooni. Suhtelise vaesuse piir tõusis varasema aastaga võrreldes 518 krooni.

Ka 2008. aastal jäi elanikkonna vaeseima ja rikkaima viiendiku sissetulekute vaheline erinevus viiekordseks.

Vaesus noorte hulgas on kasvanud

Vaesuses elasid endiselt pigem vanemaealised - 2008. aastal elas suhtelises vaesuses iga kolmas vähemalt 65-aastane elanik. 25- kuni 49-aastastest elas suhtelises vaesuses 14 protsenti.

Võrreldes varasemate aastatega oli aga märgata, et suhtelises vaesuses elavate nooremate inimeste hulk kasvas ning 65-aastaste hulk vähenes. Selle peamine põhjus on pensioniealiste stabiilsem sissetulek võrreldes teiste vanuserühmadega.

Leibkonna tüübi järgi oli suhtelise vaesuse määr kasvanud enim kolme ja enama lapsega peredes - 7 protsendipunkti. Kõige rohkem ehk 8 protsendipunkti võrra oli see näitaja vähenenud üksiku üle 65-aastase leibkonnas

Suhtelisse vaesusesse jäämise risk oli oluliselt seotud haridustasemega. 2008. aastal oli põhi- või madalama haridusega elanike suhtelise vaesuse määr 34 protsenti, mis oli üle nelja korra kõrgem kui kõrgharidusega inimestel.

Varasemate aastate trend näitab, et madalama haridustasemega elanikkonna suhtelise vaesuses määr suurenes, samas kui kõrgema haridusega inimestel vähenes.

Allikas: uudised.err.ee