Statistikaameti andmeil oli keskmine brutokuupalk möödunud aastal 12.264 krooni ja brutotunnipalk 75,11 krooni, aasta keskmine brutokuupalk langes esmakordselt alates 1993. aastast.

2008. aasta keskmisega võrreldes vähenes mullu keskmine brutokuupalk 5,0 protsenti ja brutotunnipalk 3,1 protsenti.

Mullu langes viimase 16 aasta jooksul esmakordselt ka reaalpalk, milles tarbijahinnaindeksi muutuse mõju on arvesse võetud. Langus oli 4,9 protsenti.

Keskmine brutokuupalk tõusis 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes ainult elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal - 7,0 protsenti. Langus oli kõige suurem ehituses - 13,2 protsenti.

Möödunud aastal oli tööandja keskmine tööjõukulu palgatöötaja kohta kuus 16.697 krooni ja tunnis 114,65 krooni. Keskmine tööjõukulu töötaja kohta kuus ja tunnis langesid vastavalt 4,1 ja 1,7 protsenti varasema aastaga võrreldes.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta tõusis 2009. aastal ainult kahel tegevusalal - elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal 8,6 protsenti ning info ja side tegevusalal 0,2 protsenti.

Keskmine tööjõukulu töötaja kohta langes kõige enam ehituses - 11,8 protsenti.

Keskmine tööjõukulu tunnis tõusis 2009. aastal kõige enam elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalal ning langes kõige enam ehituses.

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. 2009. aastal oli valimis 11.263 ettevõtet, asutust ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata.

Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja ja mittetöötatud aja eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest (puhkusetasu, hüvitised) ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, -hüvitisi ja -toetusi palgatöötajatele.

Allikas: BNS