Statistikaameti andmetel tõstis majanduslangus möödunud aastal maksukoormust Eestis, Lätis ja Leedus seevastu maksukoormus langes.

Kui alates 2000. aastast püsis Eesti maksukoormus 30-32 protsendi piires, siis 2009. aastal tõusis see 36 protsendini sisemajanduse koguprodukti (SKP) suhtes.

Lätis langes maksukoormus 29 protsendilt 2008. aastal 26 protsendini möödunud aastal. Leedus langes maksukoormus 30 protsendilt 29 protsendile.

Euroopa Liidu keskmine maksukoormus on 1990. aastate algusest püsinud 40-41 protsendi piirimail.

Eesti puhul mängib maksukoormuse muutumisel olulist rolli asjaolu, et seni pikaajalist tõusutrendi näidanud SKP langes mullu varasema aastaga võrreldes jooksevhindades 14,6 protsenti.

Ekspordi vähenemise tõttu oli SKP langus märkimisväärselt suurem kui maksutulude vähenemine ning see tõstis maksude osatähtsust SKP-s. Seega oli maksukoormuse näitaja suurem, kui see oleks olnud maksutulude ja SKP samaväärse languse korral, märkis statistikaamet.

Eraisikute maksukoormust mõjutas maksumäärade kasv, mis puudutas rohkem just väiksema sissetulekuga elanikkonda. Töötava elanikkonna maksukoormus oluliselt ei muutunud, kuna tulumaksusoodustused on katnud teiste maksumäärade tõusust tuleneva vahe.

Eesti valitsemissektori maksude ja sotsiaalmaksete tulud vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes kolme miljardi krooni võrra - 80,3 miljardilt kroonilt 77,4 miljardi kroonini.

Maksukoormust saab hinnata jagades riigi saadud maksutulu elanike arvuga. Vaadates viimase kümne aasta pikkust perioodi, siis tänu pidevale tööhõive suurenemisele ja palgataseme tõusule, kasvas ka maksutulu elaniku kohta kuni aastani 2008, selgitas statistikaamet.

Oma rolli mängib ka Eesti elanikkonna üldine vähenemine, mis tõstab maksutulu elaniku kohta. Aastal 2008 maksis elanik maksudeks arvestuslikult 59.930 krooni, 2009. aastal aga 57.769 krooni elaniku kohta. Seega oli langus neli protsenti.

Allikas: BNS