Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu näeb IRL-i juhtimisel välja töötatud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõus järjekordset märki populismist ja vasakpoolse maailmavaate hiilivast pealetungist.

Tööandjate keskliit jälgib murega, kuidas eelnõust on saamas Isamaa ja Res Publica Liidu valmimisvõitluse loosung, mille esitlemiseks kasutab erakond ära isegi Riigikogu lahtiste uste päevi. 23. aprillil tutvustas eelnõu initsiaator, õiguskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher külastajatele „koduomanike võlakaitse seaduse eelnõud”, mida samal ajal on avalikkuses kritiseeritud.

„Võlakaitse seadusega püüab IRL valijate hääli. Eelnõu on Riigikogus kiirustades algatatud ainult eesmärgiga, et see ruttu vastu võtta ja minna valimistele suurejoonelise lubadusega, et inimestele on suur kingitus tehtud,” märkis keskliidu juhataja Tarmo Kriis.

Võlakaitse seaduseelnõu on jätk mitmele olulisele paradigma muutusele Eesti majanduspoliitikas, millest tänaseks on realiseerunud hüppeliselt kasvanud maksukoormus ja avaliku sektori kulutase. Sisuliselt kujutab võlakaitse seadus ulatuslikku ümberjagamise skeemi, kus ületarbinud inimeste võlad tuleb kinni maksta korrektse maksekäitumisega tarbijatel.

Tööandjate keskliidu hinnangul ei peaks Eesti võtma kergekäeliselt üle elemente kõrge maksukoormusega Skandinaavia riikidest, kuna sarnaste tagatiste finantseerimine toob paratamatult kaasa varjatud kulude (sh hindade) kasvu. Selleks, et laenudega hätta sattunud inimesed saaksid oma võlad tagasi maksta, tuleks eeskätt keskenduda majanduskasvu taastumisele ja töökohtade tekkele. Võlakaitse seadus töötab nendele eesmärkidele vastu.

Lisaks sisulistele puudustele on võlakaitse seaduse eelnõu töötatud välja salatsedes, mis näitab, et eelnõu autorid on teadlikud eelnõu majanduslikust kahjulikkusest ja väldivad avalikku arutelu selle põhimõtete üle. Seniseid võlaõiguslikke suhteid ulatuslikult ümber kujundava eelnõu väljatöötamisse ei kaasatud tööandjaid ega teisi organisatsioone ja institutsioone, keda seaduse rakendamine otseselt puudutab. Eelnõu tekst avalikustati alles 21. aprillil ja tööandjate esindajad kaasatakse esmakordselt selle arutellu 4. mail, kuigi seadus on plaanitud jõustada juba 1. jaanuaril 2011.

Kriisi sõnul kaotavad võlgade ümberkujundamise protsessist kõige rohkem ettevõtted, kelle jaoks võlgu andmine pole põhitegevus ehk kelle jaoks see pole ettevõtlusrisk, mida nad peaksid kandma. Tema hinnangul pole seejuures õige tõmmata paralleele saneerimisseadusega.

Eelnõus on piisavalt kaitstud ainult pangandussektori huvid. Näiteks on endiselt sissenõutavaks jäänud pandiga kaitstud kodulaenud, mis näitab, et eelnõu eesmärk ei ole kaitsta kodulaenu maksmisega hättajäänud inimesi.

Kriisi sõnul on muu hulgas selgusetu, kas seaduse rakendamisega suudetakse vältida võlgade võimalikku ülesostmist ja nendega hangeldamist ning tankistide uut tulemist.

Võlakaitse seaduse kiirustades vastuvõtmise ja jõustamisega tehakse tööandjate hinnangul sama viga, mis käibemaksu tõstmisega, kus ettevõtjatele praktiliselt ei anta üldse aega sellega kohaneda.

„Riigikogu ei tohiks nii olulise majanduskaaluga eelnõusid vähemalt aasta enne valimisi menetlusse võtta. Eelnõuga rikutakse mitmeid olulisi põhimõtteid ja väärtusi, millel on kaugeleulatuvad mõjud Eesti majandusele,” leidis Kriis.

Tööandjate keskliit teeb valitsuserakondadele ettepaneku piirata võlakaitse ulatust ainult kodulaenudega ja töötada üheskoos välja eelnõu uus redaktsioon, mis ei seaks kahtluse alla kõiki tänaseks välja kujunenud võlaõiguslikke suhteid ettevõtjate ja tarbijate vahel.