Arengufondi juht Heido Vitsuri hinnangul peaks Eestis haridusreformi asemel toimuma muutus inimeste väärtushinnangutes.

"On selge, et ebakõla haridussüsteemi ja tööturu nõuete vahel on ilmne ning suured muutused on kindlasti vajalikud. See, et otsitakse tööd, aga samas ei leita inimesi tööle, on haridussüsteemi eelnevate aastakümnete viga," rääkis Heido Vitsur ETV saates "Foorum", kui kommenteeris spetsialistide puudust tööturul.

Heido Vitsur tõdes, et reform peab toimuma inimeste peas - väärtushinnangutes. "Meie praeguses ettekujutuses on see, et oskustööline on mingi kolmas sort - see aga takistab häid töölisi saamast. Meie väärtustes on praegu popid hoopis teised valdkonnad. Kui me aga ei pööra noore inimese mõtlemist teise suunda - sellesse, mis ühiskonda edasi viib, siis jäädaksegi töölisi otsima. Küsimus on väärtushinnangus. Haridusreformiga ei tee siin midagi," märkis Vitsur.

Kutseharidusele ja ümberõppele tuleks suuremat tähelepanu pöörata

Tallinna volikogu liige Valdo Randpere sõnul on ettevõtetesse praegu raske leida spetsialiste, sest statistika kohaselt ongi hetkel väikseim töötus kõrgharidusega inimeste hulgas. "Samas on küsimus, mida teha töötusega pikas perspektiivis? Hea haridus ja haritus on üks asi, millega vältida pikaajaliselt töötuks jäämist. Riik tegeleb praegu väga aktiivselt sellega, et elavdada ümberõpet, elukestvat õpet, täiskasvanuõpet, kutseõpet - need võiksid olla Eestile edu aluseks uues majandustõusus," rääkis Randpere.

Majandusminister Juhan Parts nõustus, et ümberõpe on oluline. "On väga oluline mõttemall, et ei ole midagi hullu selles, kui inimene õpib teist korda. Ja ma julgen öelda ka haridusminister Tõnis Lukase eest, et meil on praegu rahalised ressursid olemas neile inimestele, kes jätsid kunagi haridustee pooleli. Võibolla ongi neil mõistlikum praegu töö otsimise asemel leida üles kool ja viia oma õppetöö lõpule," arutles Parts.

Minister arvas, et kutseharidus on Eestis populaarne, kuid võiks olla seda veelgi rohkem. "Suurim probleem ühiskonnas on see, kui noor jääb põhi- või tavalise keskhariduse peale pidama. Haridustee võiks jõuda mingi kutseni, vajadusel ka ümberõppeni. See on mõttemall, mis paratamatult peab olema," ütles Parts.

Ta lisas, et Eestis ei ole tegelikult keskseim küsimus mitte kutsekeskhariduse osakaal, vaid see, et kõrghariduses on rakendusliku kõrghariduse osakaal väga väike. "Minu arvates oleks Eestis väga tõsine küsimus rakenduskõrgharidus ja selle mõtestamisse panustamine," märkis minister.

Ettevõtja Enn Veskimägi tõi näite, et Tallinna kutsehariduskeskusesse soovis möödunud aastal õppima minna suur hulk kõrgharidusega inimesi, kelle kvalifikatsiooniga töötajaid ei olnud tooturul tarvis. "Nad tahtsid kutset õppida. See on üks murrang, mis on kutsehariduse poole toimunud," rääkis Veskimägi.

Ta lisas, et Eestis napib praegu tehnilise haridusega inimesi, kuid seda ei ole võimalik paari aastaga muuta. "Haridusreformi tulemus on näha kümne aasta pärast," rääkis Veskimägi ning tõi näiteks Soome, kus on tehnilisele haridusele väga suurt rõhku pööratud. "Meie oleme selle reformiga hiljaks jäänud," märkis ta.

Videoklipp on võimalik näha siit>>

Allikas: uudised.err.ee