Euroopa ettevõtjate katusorganisatsiooni BUSINESSEUROPE’i kevadise majandusprognoosi kohaselt on majanduslangus tõsine, kuid kestab suhteliselt lühikest aega. Pärast Euroopa Liidu SKT 4,1%-list langust 2009. aastal ennustab BUSINESSEUROPE 2010. aastaks SKT kasvu 1,2% võrra. Kasvu taastumist on vedamas maailmakaubanduse elavnemine ning keskpankade ja valitsuste stabiliseerimispoliitika.

Sellele vaatamata hinnatakse majandusolukorda ikka veel hapraks ja ebakindlaks ning tööjõuturg jääb jätkuvalt surve alla. Töötus kasvab keskmiselt 10,2%-ni ja valitsussektori võlg ulatub 80%-ni SKT-st.

“Hiljutised sündmused näitavad, et avaliku sektori sekkumine majandusse on saavutamas oma piire,” märkis BUSINESSEUROPE’i peadirektor Philippe de Buck. „Majanduskasvu toetamiseks ja töökohtade loomiseks on elutähtis, et Euroopa valitsused suudaksid taastada valitsussektori elujõu ja rakendaksid pikaajalisi reforme.”

Tänu valitsuste toele ja töötajate konstruktiivsele suhtumisele on Euroopa ettevõtted töökohtade hoidmisel saavutanud suurepäraseid tulemusi, leiab BUSINESSEUROPE. Tööturu olukorra halvenemine on üldiselt osutunud vähem tõsiseks, kui esialgu kardeti. See tuleneb muu hulgas toetusmeetmete rakendamisest ja osalise tööaja kasutamsest mitmetes liikmesriikides.

Samal ajal ei suuda majanduse taastumine tagada uute töökohtade loomist. Tööturu olukord jääb kriitiliseks ja võib veelgi halveneda, kuigi liikmesriigid püüavad majandusharudes toimuvate ja makromajanduslike muudatustega igati kohanduda. Prognooside kohaselt kaob 2009–2010 Euroopa Liidus 6,6 miljonit töökohta – üle 2 korra rohkem, kui oletati pool aastat tagasi. 2010. aastal saavutab töötus tipu Hispaanias (20,4%), Eestis (18%), Leedus (16%) ja Iirimaal (13,5%), samal ajal jääb Euroopa Liidu keskmine töötuse tase 10,2%-le.

Tööturu praegused ja tulevased väljakutsed vajavad paindlikku lähenemist. Pärast majanduslangust peavad ettevõtted tootlikkuse taastama. BUSINESSEUROPE’i hinnangul peavad valitsused selle toetuseks rakendama nii ajutisi toetusskeeme kui ka pikaajalisi reforme. See nõuab meetmeid ja poliitikaid, mis aitavad leevendada kriisi sotsiaalseid tagajärgi ja mõjusid tööhõivele, samal ajal kui tööturu tootlikkus tõuseb pikas perspektiivis.

Valitsussektori võlg jätkab kasvamist ja ulatub Euroopa Liidu tasandil keskmiselt 80%-ni SKT-st. BUSINESSEUROPE’i hinnangul peavad valitsused kiiresti taastama usalduse avaliku sektori rahastamise jätkusuutlikkuse vastu. Kasvu säilitamiseks ja töökohtade loomiseks peab Euroopa taastama finantssektori elujõu ja läbi viima kaugeleulatuvaid reforme. Samal ajal hakkab avaliku sektori sekkumine majandusse saavutama oma piire.

Maailmamajanduse väljavaated on viimase poole aasta jooksul oluliselt paranenud – maailma SKT kasvuks ootab BUSINESSEUROPE käesoleval aastal u 4%. Maailmakaubandus peaks vastukaaluks 2009. aasta –12,3%-sele langusele kasvama üle 5%.

Vaatamata sellele, et kaubamahtude kasv ei suuda kriisiaegseid kaotusi ikka veel korvata, mõjub maailma majanduskeskkonna paranemine hästi nii Euroopa eksportööridele kui ka majandusele laiemalt. Kasvavate majanduste tugev nõudlus on Euroopa majanduse jaoks eriti tähtis toetav faktor.

BUSINESSEUROPE eelduste kohaselt kasvab eksport 2010. aastal kuni 4,2%-ni, olles majanduse elavdamise vaieldamatu võtmeküsimus.

Poliitikud peavad BUSINESEUROPE’i hinnangul keskenduma Euroopa kasvupotentsiaali kahekordistamisele, et keskmine majanduskasv jõuaks 2%-ni aastatel 2010–2014.

BUSINESSEUROPE on alates 1958. aastast tegutsev Euroopa ettevõtjate katusorganisatsioon, mis ühendab 34 riigi 40 tööstuse ja tööandjate keskliitu, kes esindavad kokku 20 miljonit ettevõtet. Eesti Tööandjate Keskliit on BUSINESSEUROPE’i liige.

BUSINESSEUROPE’i kevadise majandusprognoosiga 2010. aasta kohta saab tutvuda siit >>