Horvaatias Splitis toimus 23.–24. aprillil 2009 BUSINESSEUROPE’i poolt korraldatud projekti BOSMIP2 raames 17. seminar, kus keskenduti peamiselt kaitstud tööelu korraldamise paindlikkusele ning tööohutusele ja -tervishoiule. Oma kogemust ja teadmisi jagasid Horvaatia, Hollandi, Eesti ja Taani tööandjate organisatsioon. Seminarist võtsid kuulajatena osa Horvaatia eri majandussektorite ettevõtted ning Serbia, Bosnia-Hertsegoviina ja Makedoonia tööandjate keskorganisatsioon.

BOSMIP2 projekti eesmärk oli koostöö soodustamiseks ning kogemuste ja teadmiste infovahetuseks tuua novembrist 2007 kuni juunini 2009 erinevates aktuaalsetes valdkondades kokku 23 riigi tööandjate organisatsioonid (vt lähemalt: www.bosmip2.eu).

Horvaatia tööandjate assotsiatsiooni esindaja Lidija Horvatic andis ülevaate Horvaatia tööseadustikust fookusega tööajal. Horvaatia tööelu paindlikkus on limiteeritud ja vajab suurendamist. Leiti, et töötundide arvestamisel tuleb kindlasti arvesse võtta rasedust, alla 3-aastase lapse olemasolu ja töötaja vanust (eakad ja alaealised). Tööaja riiklik norm Horvaatias on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, ületundide tegemiseks on nõutav töötaja nõusolek. Samuti käsitleti tööd vahetustes, 24 tunni tööd ja puhkeaega. 24-tunnise tööpäeva puhul tuleb tagada töötajale üks puhkepäev.

Taani tööandjate keskliidu esindaja Dorthe Andreson tutvustas Taani kaitstud paindlikkuse rakendamise mudelit. Taani tööelu baseerub valdavalt kollektiivlepingutel ja seetõttu on tööelu väga vähesed valdkonnad riiklikult reguleeritud. Kaitstud paindlikkuses mängivad olulist rolli kolm tugisammast: aktiivne tööturupoliitika, töötuskindlustuse süsteem ja paindlik tööturg. Riiklikult peetakse väga oluliseks tagada töötute naasmine tööturule. Töötule makstakse kaks aastat 80% palgast ja vajadusel tagatakse ümberõpe. Taani mudel toetub dünaamilisele tööturule, sotsiaalsele turvalisusele, aktiivsele tööturupoliitikale ja elukestvale õppele. Mudeli efektiivsuse võtmeks on sotsiaalpartnerite ja avaliku sektori omavaheline koostöö ning hariduse kättesaadavuse tagamine igaühele.

Hollandi tööstuse ja tööandjate keskliidu esindaja Loes van Embden Andres rääkis Euroopa Liidu osalise tööaja (1997), tähtajalise töö (1999) ja renditöö (2008) direktiivist. Hollandis on tööelu riiklikult rohkem reglementeeritud kui Taanis. Ettekande käigus püstitus küsimus: kuidas maksta renditöötajale ületunnitöö eest? Seminari vältel ei leidnud küsimus lahendust. Hollandi tööelu on paindlik ning arvestab töötaja iga ja pereelu – nt võimaldab tööandja naistöötajatel, kellel on väike laps, töötada viie tööpäeva asemel kolm tööpäeva nädalas. Sarnaselt Taanile väärtustatakse kõrgelt haridust ja ümberõpet ning selle tagamist. Huvitav fakt tähtajalise töölepingu puhul oli see, et lepingut võib pikendada kaks korda ja pärast kolmandat pikendamist muutub see tähtajatuks.

Eesti tööandjate keskliidu esindaja Kristi Jõeorg andis ülevaate Euroopa Liidu tööohutusalastest direktiividest, kus selgitas lähemalt tööandaja ja töötaja kohustusi. Käsitlust leidis samuti Eesti tööohutusalane seisund ning tööohutusalase hariduse tagamise võimalused.

Lektorite presentatsioone on võimalik leida aadressil: http://www.bosmip2.eu/Seminar-17-Croatia.html.

Kristi Jõeorg, AS-i Saku Metall töökeskkonnaspetsialist