Riigikogu EL-i asjade komisjon kiitis heaks liitumise euroleppega, mis tähendab muu hulgas ka seda, et üle kolmeprotsendise puudujäägiga eelarved muutuvad ebaseaduslikuks.

EL-i finantsstabiilsuse leping, millega Eesti liitub, mis näeb ette selgemad piirangud riikide defitsiidile ja võlakoormale.

Lepingu keskseks elemendiks on reegel, mis nõuab lisaks 3 protsendi piirile ka seda, et  struktuurne ehk ilma ühekordsete mõjudeta puudujääk ei ületaks 0,5 protsenti SKPst.

Kuigi tänavuseks koostas valitsus puudujäägiga eelarve ning riskistsenaariumi korral võib ohtu sattuda ka 3 protsendi piir, kinnitas komisjoni esimees Taavi Rõivas, et täpsustatud reeglid ei valmista Eestile raskusi.

Siiski peab Eesti kirjutama defitsiidipiirangu riigieelarve baasseadusesse, mis tähendab seda, et tulevikus on üle 3-protsendise puudujäägiga eelarve vastuvõtmine ebaseaduslik.

Lepinguga rõhutatakse kohustust vähendada ka riigivõlga, kui see ületab EL-i õiguses ette nähtud kontrollväärtust 60 protsenti SKP-st.

Rõivase hinnangul on fookus nihkumas üha enam sellele, et võla ja puudujäägi eest vastutavad riigid ning abipaketid saavad võita kärbeteks ja reformideks aega, kuid mitte probleemi lõplikult lahendada.

Lõplik võlakriisi lahendus on tema sõnul võimalik üksnes juhul, kui riigid viivad eelarvete kulud ja tulud vastavusse.

Fiskaallepingule allakirjutamine on planeeritud 1.-2. märtsil toimuvale Euroopa Ülemkogule, seejärel esitatakse fiskaalleping riigikogule ratifitseerimiseks.

Allikas: ERR