Olympic Casino Eesti AS-i soolises diskrimineerimises süüdistanud endine kasiinotöötaja jäi kohtus kaotajaks, kui riigikohus leidis 4. Jaauaril 2012, et tööandja ei lähtunud isikut töölt vallandades tema soost, vaid puhtalt distsiplinaarsüü olemusest.

Kohtuvaidluse ajendiks sai 2008. aasta vana-aastaõhtul juhtunu, kus Tallinnas kasiinos abimänedžerina töötanud mees võttis paar pokaali klientidele mõeldud, kuid kasutamata jäänud vahuveini, viis need töötajate ruumi ja tarvitas koos kasiinosaali kassiirina töötanud naisega. Kuna Olympic Casino Eesti sisekorraeeskirjade järgi on klientidele mõeldud teenuste tarbimine töötajatele keelatud – samuti alkoholi pruukimine tööpostil olles –, otsustas tööandja vahuveini joonud töötajaid karistada. Kui kassiir sai tehtu eest noomituse, siis abimänedžeri otsustas tööandja vallandada.

Mees tunnistas alkoholi pruukimist, kuid polnud rahul, et tööandja määras sama rikkumise toime pannud nais- ja meestöötajale erineva raskusastmega karistuse. Kui ka soolise võrdõiguslikkuse volinik leidis, et kasiinofirma on pannud toime soolise diskrimineerimise, pöördus mees kohtusse, kus taotles endiselt tööandjalt hüvitiseks 123 897 krooni.

Olympic Casino vaidles hagile vastu, kinnitades, et alkoholi pruukides olid töötajad pannud toime erineva raskusastmega rikkumised. Nimelt võttis abimänedžer vahuveinipokaalid klientide tsoonist viimaste silme all, kassiir tarvitas aga alkoholi töötajate ruumis, kus kliendid seda ei näinud.

Harju maakohus rahuldas tunamullu juunis kasiino ekstöötaja hagi osaliselt, mõistes kasiinofirmalt hageja kasuks 34 122 krooni ja 68 senti. Maakohus tõi esile, et ka soolise võrdõiguslikkuse voliniku 2009. aasta 21. augusti arvamuse kohaselt on kostja eksinud naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõtte vastu ja seda dokumenti võib pidada asjatundja arvamuseks. "Kuivõrd ebavõrdne kohtlemine ei olnud põhjendatud, on hagejat koheldud halvemini kui tema naissoost kaastöötajat. Tulenevalt soolise võrdõiguslikkuse seadusest on hagejal õigus nõuda ebavõrdse kohtlemise tõttu tekkinud kahju hüvitamist," märkis maakohus.

Hüvitise suurust kindlaks määrates tuli maakohtu kinnitusel arvestada muu hulgas diskrimineerimise ulatust, kestust ja laadi. "Kuivõrd kostja lõpetas hagejaga töölepingu distsiplinaarkorras, mis on töötajale kõige raskem võimalik karistus ja mille tagajärjel kannatas hageja materiaalne heaolu, tuleb sellest lähtuvalt kostjalt välja mõista ka rahaline hüvitis," lisas maakohus hagejale hüvitist määrates.

Maakohtu otsuse vaidlustasid Tallinna ringkonnakohtus nii hageja, kes soovis suuremat hüvitist, kui ka kostja, kes leidis, et endine kasiinotöötaja vallandati õiguspäraselt. Tallinna ringkonnakohus jättis mullu mais siiski maakohtu lahendi jõusse.

Ringkonnakohtu hinnangul märkis maakohus õigesti, et soo alusel on diskrimineeritud siis, kui tegevuse tagajärjel on ühe soo esindajat koheldud ebamõistlikult halvemini kui analoogses olukorras oleva teise soo esindajat, olenemata selle tegevuse tegelikust eesmärgist. "Maakohus määras õigesti kindlaks asjaolud, mis tuli vaidluse lahendamiseks tuvastada. Tõendeid on hinnatud igakülgselt ja põhjalikult ja õige on järeldus, et hagejat koheldi kaastöötajaga võrreldes ebasoodsamalt," märkis ringkonnakohus.

Seejärel pöördusid menetluspooled kaebustega riigikohtusse, kus erinevalt kahest esimesest kohtuastmest saavutas lõpliku kohtuvõidu kasiinofirma. Nimelt leidis riigikohtu kolleegium, et nii ringkonnakohtu kui ka maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu osas, milles kohtud rahuldasid hageja nõude.

Kuigi riigikohtu hinnangul käsitlesid alama astme kohtud soolise diskrimineerimise mõistet õigesti, tegid nad konkreetset juhtumit käsitledes aga väära järelduse, et kasiinosaali abimänedžer ja kassiir olid distsiplinaarkaristuste kohaldamisel võrreldavad isikud. "Asjas ei ole väidetud ega ka tuvastatud, et vaidlusalusel juhul asendas kassiir abimänedžeri või siis vastupidi – hageja asendas kaastöötajat. Seega ei ole distsiplinaarkaristuse kohaldamise seisukohalt nende isikute võrdlemine praegu asjakohane," märkis riigikohus.

Kolleegium lisas, et kasiinofirma tõi esile töötajate soost sõltumatud asjaolud, osutades, et hageja ja kaastöötaja rikkumised ei olnud samased. "Tuvastatud asjaoludel ei võtnud kassiir klientide nähes viimastele mõeldud joogiklaase ega viinud neid läbi klienditsooni töötajate puhkeruumi, millega oleks loonud võimaluse alkoholi tarbida, nagu tegi seda hageja. Seejuures vastutas just hageja kliendisaalis töökorralduse eest, samas kui kaastöötajal sellist vastutust ei lasunud. Seega olid süüteo sisulised asjaolud erinevad," märkis riigikohus.

Kuivõrd hageja ja kaastöötaja ei olnud antud kaasuses võrreldavateks isikuteks, ei saa riigikohtu hinnangul tekkida küsimust hageja ebavõrdsest kohtlemisest. "Ka juhul, kui nimetatud isikuid saaks käsitada võrreldavatena, oleks hageja diskrimineerimine välistatud põhjusel, et hageja ja kaastöötaja distsiplinaarsüüteo sisulised asjaolud olid erinevad. Eeltoodu alusel on välistatud ka hageja nõue saada soolise võrdõiguslikkuse seaduse alusel hüvitist," märkis riigikohus Olympic Casinole õigust andes.

Ühtlasi jättis riigikohus ka kohtukulud hageja kanda.

Allikas: Baltic News Service, 05.01.2011