2010. aastal toimus Tööinspektsiooni andmetel Eestis 2734 tööõnnetust. Neist 14 juhul lõppes õnnetus inimese surmaga. Kuigi üldlevinud on arusaam, et ehitussektoris juhtub kõige enam tööõnnetusi, võib statistikast välja lugeda sootuks muud.

Ehitussektoris oli 2010. aastal kokku 270 tööõnnetust, töötlevas tööstuses aga 1037 tööõnnetust. Kahtlemata mängib olulist rolli see, et töötlevas tööstuses on töötajate arv oluliselt suurem, kuid 2010. aasta andmete põhjal juhtus ehitussektoris 100 000 töötaja kohta 564 tööõnnetust, töötlevas tööstuses aga 957. Selle numbriga on töötlev tööstus üks ohtlikumaid valdkondi. Lisaks töötlevale tööstusele kasutavad tööstusseadmeid ka paljud muud majandusharud, mis tähendab, et tööstusseadmete ja tootmisliinidega seotud õnnetusi võib olla veelgi enam.

Mis on peamised põhjused, miks inimesed tööõnnetustesse satuvad?

Tuleks silmas pidada järgmisi märksõnu.
-  Vanad seadmed. Tihti ostavad Eesti ettevõtted kasutatud seadmeid. Olenevalt nende vanusest ja ostukohast on seadmete turvavarustus erinev ja halvemal juhul üldse puudub. Seda juhtub mõnikord ka juhul, kui ettevõte kolib oma tootmise koos vanade tootmisliinidega Eestisse. Enne masinate soetamist või kasutuselevõttu tuleks järele uurida, kas seadmed ise ja nende ohutusvarustus eraldi kannavad CE-märgist, kas nad vastavad kaasaegsetele ohutusnõuetele ja kas ohutusseadmed ka tegelikult töötavad.
-  Ebapiisav hooldus. Üsna levinud on arusaam, et sõiduautot tuleb hooldada regulaarselt, aga tootmisliini alles siis, kui see katki läheb. Paraku ilmneb liini ohutusseadmete viga tihti alles siis, kui juhtub õnnetus. Tootmisseadmete korrapärane hooldus pikendab seadmete eluiga, väldib ootamatuid tööseisakuid ning tagab ohutusseadmete toimimise.
-  Ebaefektiivsed ohutusseadmed. On äärmiselt ohtlik, kui masina operaator saab ohutusseadme soovi korral ise välja lülitada. Isegi kui väljalülitamine toimub hooldusprotsessi käigus, jääb alati oht, et seadet ei lülitata tagasi sisse.
-  Ühe kiirega turvaelement – masinaohutusseadmetest ilmselt lihtsaim. Näiteks väravaautomaatika saab selle abil teada, kas võib värava sulgeda. Tööstusseadmete juures kasutatavad andurid on aga oluliselt kiiremad ja tundlikumad. Nii suudavad seadmed märgata ka alla 10-millimeetrist objekti, mis läbib kiirt, ning reageerib sellele 25 millisekundiga; seadmed suudavad kontrollida kuni 15-meetrist ala.
-  Turvakardinad. Need ohutusseadmed võivad olla nii kiirtega kui lihtsalt valgustundlikkusega. Kiirtega turvakardinad suudavad tavaliselt katta suuremat vahemaad, samas valguskardina eeliseks on väiksemate objektide märkamine. Oluline vahe ühekiirelise ohutusseadmega seisneb selles, et turvakardinaga saab sulgeda ohtliku ala igas kõrguses.
-  Maa-ala sensor. Tavalise liikumisanduriga sarnane seade suudab märgata väikseid objekte ja katta üsna suuri alasid. Vajadusel saab ühele seadmele seadistada erinevaid ohutsoone – kuni kaheksa eraldi kontrollitavat ala. Sellest tulenevalt saab seadmeid reguleerida andma kas erinevaid ohusignaale või vajadusel osaliselt või täielikult välja lülituma.

Ettevõte, kes kahtleb oma tootmisliini ohutuse vastavuses kaasaegsete nõuetega või soovib seda täiendavalt turvalisemaks muuta, saab nõuete osas kindlasti abi Tööinspektsioonilt www.ti.ee või Tehnilise Järelevalve Ametilt www.tja.ee. Kõige selle juures tuleb kindlasti meeles pidada töötajate koolitamist. Head masinad ja suurepärased ohutusseadmed tagavad maksimaalse ohutuse vaid siis, kui kõik nendega kokku puutuvad inimesed teavad täpselt, mida nad tegema peavad. Katkise masina saab ära parandada ja praaktoote asemel toota kvaliteetse, kuid masina vahele jäänud kätt, jalga või inimelu tagasi ei saa.

Inimene ei tohi pääseda ohtlikku piirkonda

Tänasel päeval ei saa väita, et pole piisavalt häid ohutusseadmeid. Valik on suur ja konkurents tihe. Ohutusseadmetele on loodud oma normid, mille täitmist rangelt jälgitakse. Lahendustest kindlasti lihtsaim on seadistada masin nii, et inimene ei pääse ohtlikele piirkondadele ligi. Võrgud, piirded ja seinad on esmased ja mõjusad ohutusseadmed. Kui aga nendest ei piisa, tuleb valida kõige tõhusam elektrooniline lahendus. Kõige kindlamaks ja õigemaks ohutusseadmete valikuks tuleb tutvuda tootmisliini eripäradega. 

Allikas: inseneeria.eas.ee