| Tööandjaist manifestandid ründavad! |
|
|
| Written by Heimar Lenk, riigikogu liige, Keskerakond |
| Thursday, 02 September 2010 11:20 |
|
Kas kelleltki on selle summa, mis ulatub peaaegu terve Tallinna eelarveni, mõttetu raiskamise eest vastust või selgitust küsitud? Ei. Selle asemel jätkub tööandjail jultumust riigi käest uusi ja veel palju suuremaid toetusi küsida. Mida muud kui maksumaksja käest lisaraha mangumist see nende manifest tähendab. Streigid keelame ära! Kes ikka majanduse elavdamiseks ettepanekuid teeb, kui mitte ettevõtjad, laseb Tööandjate Keskliidu juht Enn Veskimägi end teadmamehena välja paista. Julgen Veskimäele soovitada lisaraha lunimise asemel: Eesti ettevõtjad püüelgu kõigepealt omaenda firma ausa juhtimise, tootlikkuse tõstmise ja kvaliteetsema toodangu poole. Pole raske mõista, et meie 14%line majanduslangus Euroopa Liidus oli suuresti ettevõtjate endi põhjustatud. Tasub vaid paari aasta taguseid ajalehti lapata, et veel kord veenduda, kuidas hulk tuntud suurettevõtjaid kukkus kriisi tunnetades firmadest raha välja kantima ja tootmise saatuse hooleks jättis. Muidugi ei käi see kõigi kohta, kuid sulitempudes süüdistatavaid ettevõtjaid on meedia täis. Riigikontrolli akt annab ettevõtlusele karmi hinnangu: pilk Eesti majanduse kui terviku tootlikkuse arengule ütleb, et majanduskasvu aastail toimus küll kiire areng, ent see moodustas ka kõige paremail aastail siiski vaid 65% Euroopa Liidu keskmisest näitajast ja oli tingitud eelkõige plahvatuslikust sisetarbimise suurenemisest, mitte aga konkurentsivõime kasvust välisturgudel. Mis siis madala tootlikkuse põhjuseks on, kui isegi 7,4 miljardi suurune toetus ei aidanud? Ju siis läks see raha kuhugi mujale, mitte toomise efektiivsuse tõstmisele. Ehk mõeldakse meie ettevõtlusringkondades liiga palju mitte firma, vaid iseenda kapitali suurendamise peale? Kas mäletate, kuidas üks kuulus metalliärimees hüüdis, et ärgem esimese miljoni päritolu enam uurigem, ja tolleaegne parempoolne valitsus taustaks kaasa laulis, et kõigepealt laskem ettevõtjal rikkaks saada, siis jõuab jõukus ka rahvani. Kus on Eesti tooted? Nüüd ütleb keskliit, et sooviks manifesti küsimustes avalikku diskussiooni. Kas keegi mäletab meil mõnda avalikku diskussiooni, kus rahva arvamus peale jäi? Mina mitte. Vanainimesed kirjutasid virnade kaupa petitsioone, kuid pensionide tasuta kojukanne kadus enamiku jaoks ikkagi. Töölepingu uue seaduse vastu seisid nii riigikogu opositsioon, rahvas kui ka meedia, kuid ikka tehti ära. Postkontorite kinnipaneku vastu maal on miitinguid ja allkirjade kogumisi korraldatud lugematul arvul, oma kakssada külapostkontorit on aga kadunud. Ja mida sa veel vabalt diskuteerid, kui manifest ka streikide keelamist nõuab! Olen vahel püüdnud enda jaoks leida kümmekond Eestis tehtud toodet, mida väliskülalistele uhkusega ette lugeda. Kahjuks pole ma Estonia klaveritest kaugemale jõudnud. Ehk mõni Kalevi komm ka. Kuid mõlemad ju Vene ajal käima lükatud tooted. Mis me kahekümne aastaga ise loonud oleme, millega maailma ehmatada? Skype ja kindlasti ka mõni elektroonikavidin, mis maailmafirmade tooteisse monteeritakse. Kuid härrased ettevõtjad, kas pole vähevõitu? Et uusi dotatsioone riigilt välja nuruda, veel kord pensioniiga tõsta ja siis ka veel välistööjõudu sisse tuua? Tähelepanelik lugeja ehk mäletab, et ka äsjane pensioniea tõstmine selle aasta talvel algas ettevõtjate nutu peale. Siis tehti tähtis nägu ja pakuti välja valik: kas hakkame musti töömehi sisse tooma või tõstame pensioniiga! Nüüd on ahnus kasvanud ja Veskimägi nõuab oma manifestis mõlemaid korraga: nii võõrtöölisi kui ka omade surmani tööle rakendamist. Pluss veel tasuline kõrgharidus, et vaesemad lapsed mitte kuidagi ülikooli ei pääseks, sest mustatöölistest võib muidu nappus kätte tulla. Tasuline kõrgharidus pidavat kõrgkoole pingutama panema, ütles Veskimägi. Huvitav, mis ettevõtjad tööviljakuse tõstmise ja toodangu kvaliteedi parandamise nimel pingutama paneks? Kohalikku kvaliteeti tunneb eesti rahvas hästi. Terved nurmed on linnade ümber ebakvaliteetseid pappmaju täis ehitatud, kus keegi elada ei taha. Veendusin meie toodangu kvaliteedis isiklikult, kui suvel ühelt Rakvere kandi FIE puutöömehelt rõdule aknad ette tellisin. Nüüd sügisel jookseb rõdule vett nagu mahlakasest, aknameister aga kohale ei tule, aja või politseiga taga. Eesti ettevõtlike mehepoegade suhkruäri maksab rahvas trahvide näol veel tänase päevani. Pole kahtlust, et ettevõtjate manifest on vaid Reformierakonna kaval käik. Enne valimisi endal ju piinlik rahvavaenulikke ideid välja pakkuda. Las ettevõtjad teevad ära, nemad ju valimistele ei lähe, nemad vaid aitavad rahastada! Küll pärast valimisi manifesti ellu viime ja raha rahva käest tagasi võtame! Allikas: Õhtuleht |




